Bashing two bricks together

16 juuli 2012

443. luuletus


ilmateadmatus andis teada
et
selle aasta kõige külmem päev
oli augustis

lõputult pikk koridor
mille servas on ühemeetriste vahedega
kraanikausid
mille kraanidest ei tule vett

jalgpallistaadioni muru on kollane
sest tippmängijate kaitseks
ehitati insenerlahendusele
peale päikse- ja vihmakindel katus

välk virutas otse mu nimetissõrme
kui olin väike
ja osutades taevasse hüüdsin isale:
"vaata, välk!"

kass istus kahekümne kaheksanda korruse avatud aknal
ta kartis kõrgust, komistas ning kukkus
tuppa
radiaatori toru vahel murdus kassi kael

väga imelikud lood
mis juhtusid
kõik ühel ja samal päeval
augustis

06 juuli 2012

442. luuletus

an animal

today I saw an animal
I knew I'm just a man
I knew it looked right through my soul
so seeing it I ran

today I saw an animal
the animal was fun
it told me to be radical
and put my game face on

today I saw an animal
it didn't want to hunt
it told me who won't kill for joy 
is just a stupid cunt

today I saw an animal
it was alone and sad
and when I asked it about love
it really made it mad

today I saw an animal
the animal was man
the man lived in a cave of gold
and seeing me he ran

07 juuni 2012

441. luuletus

sina, prints, otsi, leia oma lugu
lähemal on vaid udu, vaid su kodu
läbi lähema lähed sa kaugemale
ja tegelikult tead, mis on õige, mis on vale

su tegudel on tohutu jõud
ja kuigi praegu on julguse põud
üleüldine õud lugude leidmise ees
oled sa juba poolel teel, sa oled sees

annan nüüd sulle nõu, nagu palusid
et tunned kohe palju rõõme, palju valusid
aga sinu lugu keegi ei saa ära võtta sult
ja kuningriik saab sulle, teenitult

12 aprill 2012

For Peace

Magan alati oma laia voodi ühel poolel. Alati. Mul on kaks patja - teine on teisel poolel ja seda ma ei kasuta.

Täna öösel ärkasin üles ja leidsin, et olin keset und kolinud voodi teisele poolele, pannud isegi pea teisele padjale. Esimesel poolel oli ainult väntsutatud padi ja kortsus lina.

Mul on tunne, et see tähendab midagi. Aga ma ei tea, mida.

26 märts 2012

440. luuletus

tiksus Pirol ta
(seal Tartus)
mugav oli, kartus
puudus igasugune
"aga äkki olen tühi
koht ma, ja seesamune"
kangastus tal korraks mõttes
siiski mitte võttes
liialt võimust
tikk takk
tikk takk

kord oli
tugev (magnet)torm
ja vihma sadas meetrites
Emjõgi oli kaldail
vaikus raadioeetrites
Pirol muru oli libe
libises, ta libises
perse peal
ja otse põhja
Tartu maanteed pidi
"tikk takk"
tegi kiiruskaamera

ma ei tihan'd
talle öelda
et hoiaks eemal Tallinnast
all-linnast... peal-linnast...

ah
meil on pandud soolakvoodid
vedruvoodid, viinapoed
siin ja seal on seinal maalid
pidudel on kummist saalid
merel traalid igatsevad kallast
Maalid tulnud maalt on kaema
linnaelu, valget laeva
(mis on muide karil kinni,
sada meetrit sadamast)
võim on võlgu rahvale
ja rahvas oma kahvale
mis püüdis kinni
vanad kalad
kilud
viidikad ja Vakra

siin vähesel on kaalu, mõtet
üksikul on pointi, paeluvust
tiksun üksi Tallinnas
olen ennast täis
üleskäärit' käis
ja nukid juba eos on verised
eriliselt keeruline kartus
et Tartus
nad on targemad
sirgemad ja virgemad
tikk takk
tikk takk
tikk takk
fakk!

oo, süda
liug ei olnud liiga pikk
ta peatus Paides

21 märts 2012

TEDx and Ralph: Mõtleja sünd

Kui kiiresti sa kõnnid? Käisin eelmisel pühapäeval jalutamas (jah!) ja kuna oli palju aega mõtiskella (isegi rohem kui muidu) tajusin, et kui sa käid oma harilikke tänavaid ja teid, kus sa tavaliselt kiirel sammul kulged, aeglasemalt, siis näed keskkonda teisiti, rohkem. Tunned ennastki teisiti. Kõndimise kiirus, tundub, isegi ütleb midagi kõndija kohta. Kas mitte ei ole, et see sinu sõber, kes ka ilma kiirustamise vajaduseta kärmelt kõnnib, on kuidagi enam pinges, enam stressis...? (Võibolla ma kujutan seda lihtsalt ette.) Kõnnime aeglasemalt, tegelikult ei ole ju nii kiire.

Kas sul on kiiks?

Mul on siiani olnud (küll alateadlik, aga ikkagi) veendumus, mille ma siinkohal esmakordselt läbi mõeldult sõnastan.
On olemas üks fundamentaalne Loogika. Ja see Loogika on minu Loogika. Ja kui sina ei toimi vastavalt minu Loogika loogikale, siis sa toimid valesti. Ja ma annan sulle nõu, kuidas olla loogiline või loogilisem. Ja kui sa ei võta mind kuulda, siis sa ei ole loogiline, vaid oled irratsionaalne.
Selline. Aga oota. Äkki. Äkki on sootuks nii, et kui sa vihkad pedesid või armastad heroiini või hääletad Savisaare poolt või sõidad Tallinnast Tartusse läbi Pärnu, siis äkki see on sinu jaoks loogiline, sest sul on Teine Loogika. Sul on oma Loogika, mis on 180 kraadi erinev minu omast. Su jaoks on see sama loogiline kui minu Loogika minu jaoks. Minu loogika lähtub (kui ma nüüd õigesti aru saan) ratsionaalsusest, süstemaatilisusest ja mingil määral tunnetusest. Sinu loogika võib lähtuda hoopis millestki muust. Ma ju ei tea, millest. Aga ma õpin sind tundma ja äkki siis ma saan sust aru. Ja sina minust.

Aga ma otsustasin, et (alles) nüüd, kolmekümneaastasena, tahan ma selle peale rohkem mõelda, sellega rohkem arvestada. Olla vähem egotsentriline, rohkem tolerantne. Piinlik.

Kui sul on kiiks, siis ma armastan sind.

P.S.
Iga-aastane kevad-unisus. De-vitaminoos. Märtsi-eestlase sini-kahvatus. Ära vaata mind.

13 veebruar 2012

439. luuletus

ütled ausalt

välja kõik

või

kuni selle sõnani

mis jääb

enne seda koma

mis on enne "aga"

keda

keda siis?

ega

ega mitte mind?


hingad kukla taga

aga

kirjutad ridade vahele

ahelad

ketid ja tabad

agad


istun edasi

mõtlen et

vedas

ega's midagi

kedagi

mitte kedagi

mul ei ole viga midagi


aken oli

ja muutus peegliks

veeks

tuulevaikses tassis

nägin

ta passis

mind

ja mina sind


mul ei ole luupi

millega näeksin

kohe huupi

su kirja

pisikest

isiklikku

käsikirjalist

vist

tõelist


mul ei ole viga midagi?

kuidagi

ikkagi

vigagi

midagi

on


tõdemus

ohhoo

04 detsember 2011

438. luuletus

1
viskan kive pimedusse
oh sa ime
tihnikusse
kukkudes ja põrkudes
nõrku oksi murdes
murdu
uruhiired kiirelt
mulda poevad
et ei kivi kohtaks
sekundeid nad loevad
kuni läbi
kivisadu
kive sadu sajab
irve minu näol
samal ajal
metsas kajab
purjus kurjus
korjus minu sisse
linnas
korjas kive teepeenralt
ikka lehkav korjus
olen ma

2
täna
lähen linna pimedasse
oh sa ime
mis sinna minna
kive aknaisse loopima
hooplema
oma lootusetusega
kilde korjama taskuisse
õnne tooma
viskan kive pimedasse linna
klaasist kive
kandilisi
kümnetahulisi
peegel-akendesse
raud-ustesse
betoon-seintesse
plekk-katuseisse
inimesed kiirelt
mulda poevad
et ei kivi kohtaks
sekundeid nad loevad
kuni läbi
kivisadu
kive sadu sajab
irve minu näol
samal ajal
linnas kajab
purjus kurjus
lendas linna laiali
minust endast

3
inimeseks sain
taas tavaliseks
jäin linna

26 oktoober 2011

437. luuletus

tere õhtust sina
mis sinuga täna tehti?

pandi pöörama lehti
mida sa polnud veel lugenud

kästi ronida pesast
kuhu sa polnud veel pugenud

paluti loobuda armust
mida sa polnud veel kogenud

õnne sul öeldi et tänaksid
kuigi sul polnudki vedanud

suu sul suleti sõrmega
ilma et oleksid seganud

mida sa pidid siis tegema?
juhendi läbi lugema?
saamata selle eest sugeda?
hetkekski heitmata lebama?

kui sügeleb siis tuleb sügada
kui pikk siis tuleb pügada
kui ees siis tuleb trügida
ja siis ikka edasi rügada

jah või ei?

02 september 2011

436. luuletus

sa maga
kuni ma sõidan
sa võidad
unes
üksinda
rohkem
ja ma näen
üksinda
rohkem

ma näen et:
tee ääres
kaheteistkümnesed
tüdrukud
nad
veel ei õitse
neid on seitse
süütut
sarnaste
sirgete
säärtega

ma näen et:
kuue aasta pärast
on neil jalad
harkis
ja poisid
närveerivad
esimest korda
päriselt
nende
vahel

ma näen et:
siis kaheksateistkümnesed tüdrukud
identifitseerivad end
läbi küünte
kingade
tätoveeringute
sisuta sõnade
tühjade pilkude
ja riidehilpude
nad ei tea
et keegi ei tea
et neid olemas
pole

sa näed et:
teel
nüüd on pime
ja ime
et üldse
midagi näen
sirutan käed
jah
käsikaudu lä'en
sest
tulevik on saladus
ja seljatagune
on saladus
minevik on saladus
ja olevikus
meidki
ei ole

sa maga
kuni ma sõidan
sa võidad
unes
üksinda
rohkem
ja ma näen
üksinda
rohkem

14 juuni 2011

435. luuletus

oh paneme rõõmule rohkemat rõhku
mugavalt mustvalge skaala
algus on algus ja lõpus on lõpp
ja keskel on kastitäis taarat

kaugemalt kostavad pilvesed kilked
pöörased patused apsud
evakueerume asfaldist teedelt
võtame, sõbrad, nüüd napsu

sirelilõhnane kärbesteseen
veen mis tuksub seal sees
asfaldist teedele tagasi tuleme
rohkema rõõmuga veel

reegleid ei ole

süütunnet pole

karistust mingit ei tule

07 juuni 2011

434. luuletus

kell on 2
ja ma ei ole purjus
jah tunnistan
et nurjus
veidi päevatöö
hääle
hüüdsin ära ehk
ja öö tuli pääle
aga kui ma tulen
(iga roju)
oma koju
ja taarun
läbi terve Tallinna
(mu arm)
all-linna
jõuan
oma maja
helevalgustatud trepikotta
siis saan kainemaks
jah
veel kainemaks saan
ei
mitte valgusest
või varjust välja tulekust
vaid selle mõtte algusest
et kell on 2
ja tema on mu toas

ja kuigi seal
ei ole
lampi laes
või maali seina peal
ei akent
ega ustki pole minu toal
rääkimata küttekoldest
kapist, kemmergust
õhutuseavast
ja tavast
et ruumis vaip
on maas
ja mõni lillevaas...

ei ole miskit

siis kell on 2
ja tema on mu toas

ta oli vannitoas
ma tunnen lõhnast
magusast
mis jäänud tast
ja köögist tulnud on
mu tassiga
must tee
kuhu lisand sidruni
ja mee
(teki all
on saiapuru
kindlasti)
jah, kindlasti
ma tean

sest tean teda ma
ja ka
et kell on 2
ja tema on mu toas

05 juuni 2011

433. luuletus

erilised hetked
topeltstandardid
kummalised katked
lagunevad koost

suudlematud huuled
kannatanud käed
külmad kõhutuuled
sõltumata soost

nälginud ja nõrk ma
aga üks-ta-kõik
ma ei taha kurta
olen siiski mees

ananassiampsu
andsid mulle sa
ja su roosa kampsun?
...olen siiski mees!

erilised hetked
topeltstandardid
kummalised katked
lagunevad koost


Pühendatud selle blogi austajaile, kel täna sünnipäev juhtub olema.

19 aprill 2011

Dial M

Kohvikus.

Naine: "Palun üks must kohv."
Baarman: "Jah, palun. Kas soovite vett ka?"
Naine: "Ee... Kuidas?"
Baarman: "Kas soovite espresso juurde ka klaasi vett?"
Naine: [kohmetult] "Ee... Milleks?"
Baarman: [nüüd ka kohmetult] "On selline komme võtta espresso juurde klaas vett."
Naine: "Hahaha."
Baarman: "Kui teile ei sobi, siis ma ei pane."
Naine: "Okei. Aga teil on see üks M-tähega magustoit. Palun seda."
Baarman: "Oskate ehk täpsemalt...?"
Naine: "Noh! M-tähega noh! Mingi kookosega oli. M-tähega, ma tean."
Baarman: [otsib riiulist ja menüüst] "Hmm, kahjuks ma ei..."
Naine: "Peab olema M-tähega magustoit. Mm-midagi... Noh, teate küll."
Baarman: "Kahjuks ei ole... hmm... meil sellist."
Naine: "Hästi. Aitäh. Vahet pole." [lahkub kohviga]
Baarman: "Palun palun."
Mina: "Tere. Mulle palun P-tähega magustoit."
Baarman: [ei saa mu halvast naljast aru ja ulatab mulle valguskiirusel Panna cotta]

Veidi hiljem liftis.

Mees: [tüsedapoolne, räägib telefoniga, ülirahulikult] "Mhmh... Jah... Mul on homme raamatukogupäev... Aga hommikul ma lähen uisutama... Õigemini... ma PEAN minema uisutama.... Muidu on väga halvasti."

23 veebruar 2011

432. luuletus

mu unes
on väikene
saar
järv on
jääs
nii et polegi
saar
on maa

pime
ja punane laik
sinisel taustal
mu silmis
on viga
on vigade rida

sügisesed peod
on kurvad
ja nurgad
on ümarad
kuigi kõik
on veel pruunid

talvel on teine
tegu ja tahtmine
libe
valge
liha

toon sõnumit
sõnumitooja
laineharjadel kantut
viin ka
ära
su iha
...liha

seal saarel sa vaatasid
mind
ega tundnud
mind väga
vist ära

oma särava
pilguga
nägid
mind ära
mis kurat
kus kadusid?
ära?
ah õigus
on maa

nägin
läbi klaasi
klaas olin ma
liiv lihvis mind
ümardas ära
ja pehmendas
libedaks
lihaks

sind
vaadata vahva
kuid veidike
valus
aga sellel
on alus:
on armastus
ja kellegi
teise
liha

ma rääkisin
jällegi
endast
ja lendas
uni
ja saar

22 veebruar 2011

Resurrection

Mul on saabunud siin blogis jälle see periood, kui mul on ideid, millest kirjutada, aga tundub nagu oleksin kõike seda juba korra mõelnud ja öelnud ja maha matnud...

05 jaanuar 2011

I saw her standing there

"Stiilne, kuid tagasihoidlik… Vaimukas, hea maitsega nii filmis kui muusikas, loeb palju, kiiksuga huumor. Seelikud, seelikud, seelikud... Vähe meiki, aga alati laitmatu... Haridus pigem kultuur kui teadus. Ma arvan, et tal on koer... Selline cool loom, mitte mingi parishiltoni kääbus. Kindlasti on ta väga iseteadlik, sest muidu on sul jama ja sa tüdined ära. Aga see tüdruk on nii cool ja iseseisev, et sa oled hull ta järele. Vot. Ja ma arvan, et ta räägib mingit huvitavat võõrkeelt, näiteks hispaania või itaalia. Just, siuke tüüp. Aga ta on nii tuus, et ta ei ütle, et see tema on... kui ta seda lugema satub." - Dektor

02 jaanuar 2011

Jälle

Leige. Kõik on kuidagi leige. Näiteks aastavahetus kui sündmus. Vanasti oli see kuidagi suur ja lahe sündmus. Nüüd on leige. Mu elus on olnud juba kakskümmend üheksa aastavahetust, nii et nüüd on juba selline "so what" tunne, kui ta jälle tuleb. Ja läheb. Vanasti nägid aastas terve hunniku filme, mis sind jalust maha lõid. Nüüd on neid heal juhul kahel käel kokku loetavad. Vanasti kohtasid hunnikus uusi inimesi, kellest momentaalselt vaimustuses olid. Olid peod, mida ei saa kunagi unustada. Olid naljad, mis on siiani naljakad. Nüüd... nüüd on kõik maksimaalselt - leige. Kus on uued väljakutsed, kus on uued sihid? Uued kired, uued emotsioonid? No tegelikult on nad vist olemas, aga nad on nii teist laadi, et nad nõuavad harjumist...

Lubadused uueks aastaks, my ass. Naljaga pooleks olen neid ikka endale teinud. Siis on aasta möödas ja võtad kokku, et nonsenss. Sellisel juhul on kindlam anda ka nonenss lubadusi. Näiteks 1. jaanuaril 2010 lubasin endale, et ei koori sel aastal ühtki mandariini. Ja tõesti pidasin sellest kinni ega koorinud ühtki. Lihtne. Haha.

Ei, tegelikult ma ei ole nii masenduses nagu kahest ülalpool olevast lõigust võib tunduda. Ma olen tegelikult õnnelik. Arutasime täna Dektoriga, et millised olid lõppenud aasta värgid. Aasta Inimene - kõik, kes tegid PÖFFi. Aasta Tegu - et ma oma tööga ikkagi hakkama sain, väidetavalt päris hästi ka. Aasta Jama - suvine Saabijama Poolas. Ent see viimane oli kokkuvõttes ka pluss, sest kogu suvine Ida-Euroopa tuur on ühtlasi ka Aasta Rõõm. Aasta Isiklik Võit - uus korter. Ja nii edasi. Head jagub!

30 detsember 2010

Top10 / 2010

Publiku nõudmisel ja isegi ülevaate saamiseks panin kirja oma 2010. aastal nähtud filmide parimad. Kommentaariks: ise põen, et siin listis nii vähe PÖFFi filme on. Kui mul oleks old jaksu PÖFFil kavast rohkem kui (ainult) umbes 35 filmi vaadata, siis oleks Top10 tõenäoliselt Top20.


AASTAL 2010 NÄHTUD FILMIDE TOP10:

1. Shutter Island

2. Of Gods and Men

3. 127 Hours

4. Certified Copy

5. How I Ended This Summer

6. Black Swan

7. How to Train Your Dragon / Toy Story 3

8. On the Path

9. The Town / The Ghost Writer

10. Inception / The Social Network


HONOURABLE MENTION:

- Scott Pilgrim vs. The World

- Fantastic Mr. Fox

- Bad Lieutenant

- I Am Love

09 detsember 2010

431. luuletus

sina
süda
siidine
soe

ma tean
et sulle ei meeldi
mu nägu
ükski mu nägudest

kas mina olengi "S"
su raamatus
sinu luuletuses
su suul
sinu R-i ja T vahel

ma tean
et sa istud vahel
ja oled vaikselt, üksi
ja tahaks mu koledat nägu
vaadata lähedalt
lähemalt kui teised

kas sina oledki see
kes kirjutab minust
seintele
ridu
riime
rütme
raamatuid

mina olen siin

09 november 2010

Merge Fields of My Life

Olen alati imestusega ja veidi viltu vaadanud neid "ärikaid", kes kõrva küljes seda telefoni handsfree vidinat kannavad. Nüüd ostsin ise ka endale sellise - lihtsalt nii palju mugavam, kui on vaja palju rääkida. No sorri.

Ma avastasin ükspäev. Et ma aegajalt unustan ennast ära. Unustan, et mina ka eksisteerin. Rääkimata oma sõpradest ja perest. Praegu on kõik kuidagi ühe asja nimel. Hea asja nimel. Annan küll, aga ikka on tunne, et mitte piisavalt, et kõik suurepäraselt oleks ja tuleks ja läheks.

Nägin täna öösel unes üht erootilist unenägu ja teist, kus ma kõik oma (väga armsad) kolleegid kollektiivselt läbi sõimasin. Unenägudes tundub kõik alati väga loogiline ja õigustatud. Tasakaal.

Peaks omale ülikonna ostma.

Peaks talvekummid alla panema.

Vahelduseks fikseerin siin ka ära. Minu 2010. aastal nähtud filmide Top10. Kõiki neid on juhuslikult õnnestunud vaadata kinodes.
  1. Shutter Island (Martin Scorsese) 10/10

  2. Of Gods and Men (Xavier Beauvois) 10/10
  3. 127 Hours (Danny Boyle) 10/10

  4. Certified Copy (Abbas Kiarostami) 10/10
  5. How I Ended This Summer (Aleksei Popogrebsky) 10/10
  6. The Ghost Writer (Roman Polanski) 10/10
  7. Toy Story 3 (Lee Unkrich) 9/10
  8. On the Path (Jasmila Zbanic) 9/10
  9. Inception (Christopher Nolan) 9/10
  10. 
The Social Network (David Fincher) 9/10

20 oktoober 2010

430. luuletus

mida ma tahan, ma mõtlesin
välja ei mõelnud, vaid ütlesin
kolaki! suust kukkus välja
rumalus, teistel sai nalja

kui mul oleks rõdu
teeksin rõdul suitsu
aga rõdu pole
kole, oh kui kole

kirjutan teki alt sõnumeid
avarasse maailma
tüdrukutele/poistele
äkki jääb mõnele silma

ekspordime ideed ja infot
import ei lähe meil hästi
ülemus lahti lasti
kollektiiv löödi kasti
(muidu kõik suht okei)

olen olnud ilma
ha-ha-ha, nali
nali on nali
on nali

19 oktoober 2010

Event Evil

Seoses ühe ilgelt põneva tööalase projektiga (te veel kuulete sellest!) käisin täna Tallinna Lennart Meri Lennujaamas ja külastasin üht reisilennukit. Läbisime turvakontrolli, näitasime isikutunnistust ja kõik see. Huvitav, et too lennukisse-astumise-hetk sümboliseerib minu (ja arvatavasti ka nii mõnegi teise) jaoks vabadust ja eemaldumist ja puhkamist ja soojust. Astusin niisiis koos oma kolleegide ja heade partneritega lennukisse. Oli natuke jälle See Tunne. Ja siis, kui ma sealt 30 minuti pärast jälle tagasi välja astusin - olin ENDISELT Tallinnas. See oli mingi teine - viletsam - tunne. Aga noh, ikkagi.

18 oktoober 2010

Lenin

Ta: "Juuksur?"
Ma: "Kuidas?"
Ta: "Juuksur?
Ma: "Jah, täna."
Ta: "Jumal tänatud. Sest PRAEGU on küll väga kole."
Ma: "Täna juba KÄISIN."
Ta: "Aa..."

03 oktoober 2010

Tunne oma kodumaad

Mu sõpradel on väike koer, kelle nimi on Eesti. Hiljuti käisid nad meil külas ja võtsid koera ka kaasa. Mäletasin hästi, et koeral selline tore nimi on ja kutsusin teda tervituseks enda juurde, ise vastu põlve patsutades ja intensiivselt tema nime hüüdes. Kui sõbrad mind mõnda aega imelikult silmitsenud olid, siis hakkas mullegi koitma, et äkki ma siiski ei mäletanud toda toredat nime päris õigesti. Olin nimelt entusiastlikult ja valjuhäälselt hüüdnud: "Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn!"

28 september 2010

Õhus

Ma: "Noh, meest ei ole tekkinud? Standardküsimus."
Ta: "Standardvastus. Ei."

Filmitegija: "Hmm... Aga äkki sa saad mu filmi otse youtube'ist ekraanile lasta?"
Kinomehaanik: "Noh... ei. Ei-ei-ei."

26 september 2010

Looking Earth from outer space

Mõtlesin eile esimest korda elus sellele, et närimiskummi Orbit nimi tähendab tõlkes "orbiit". Eile lugesin nõukaaegset raamatut Haanjamaast ja sain teada, et Munamägi on Munamägi selle pärast, et tema samakõrgusjooned on munakujulised. Ehk siis, et ta on mitte püstise vaid pikali oleva muna kujuline. Sellele mõtlesin ka esimest korda elus alles eile.

Linn viskas eile üle, mispeale sõitsin maale. Pedaspeal oli t-särgi-temperatuur ja tuulevaikus ja värskelt kollaseks läinud lehed. Just päikeseloojangu ajal seisin keset hoovi ja mõtlesin, et nüüd võiks minna randa ja sigareti kaasa võtta. Istusin naabrimehe ümberpööratud paadil, varbad liivas, ja tegin suitsu. Äkki istus mu kõrval külamees Tõnu ja tegi ka suitsu. Rääkisime külajutte. Ilmast ja metsast ja merest. Tegime rannas koos Tõnuga suitsu... Ma ei suutnud end taltsutada ja hakkasin ühel hetkel lihtsalt naerma - see olukord oli liiga sürreaalne. Siis ilmusid randa ka kolme teise majapidamise mehed (korraga, nagu kokku lepitult) ja mõne hetke pärast oli merel kolm aerupaati, igast ühest lasti merre kalavõrke. Kui Aarne paadiga tagasi jõudis, küsisin ka... ja olin varsti keset klaassiledat merd. Taevas oli punane ja meri roosa. Ja minul oli rahu.

Täna on juba hoopis teine päev.

23 september 2010

Into the Wild

Oleks ju hästi idülliline hommikul enne tööd päikesetõusuga värskeid ajalehti lapata, kohvi juua ja putru süüa. Ja lihtsalt päeva käivitada. Aga kuidas end ikkagi selle idülli võlus veenda, kui äratuskell hommikul äkki mingil põhjusel nelikümmend minutit varem helisema hakkab? Olen hommikuti optimaalne - kiirustama ei pea, aga toimingud (vets, hambad, dušš, riided, lonks mahla, uks, auto) on kogemuslikult välja häälestatud just selliselt, et ärkamise ja töölejõudmise vahele jääks võimalikult vähe minuteid.

Mängin tundmatu arvu tundmatutega. Mis (kes) on ühtlasi muutujad. Õpin tundmatuid tundma, mistõttu leian uusi tundmatuid. Kas see ikka on mäng? Või elu ise? Lähteandmed on olemas, ka vastus - leida tuleb nende vahele jääv lahenduskäik. Aeg on suhteline. Valemid muutuvad.

21 september 2010

Ross says: "Hi..."

Kui ma oma korteri aknast välja vaatan, siis näen Radissoni otsas olevat punakaspruuni prismat, mille ülemisel serval istuks justkui hiiglaslik kull või kotkas, seljaga minu poole. Tegelikult on see muidugi midagi täiesti muud, aga minu aknast paistab kull või kotkas. Nii on. Ja oli üks üheksa aastat vana luuletus.

Meil njüüjorgis on külmkapp, kelle (mille) me eile õhtul oma uueks lemmikloomaks ristisime. Ta teeb hääli. Kui toas muud heli ei ole, siis külmkapp annab selgelt märku oma tujudest - aegajalt on ta kurb, siis kuri, siis imestunud, siis rõõmus, siis valudes. Täna üritame talle ka nime panna.

Mulle tänane päev üldiselt ei ole meeldinud. Pean öösel mõne filmi vaatama, mis raviks.

Lokk: "Siimu tibuperse on ära kadunud."
Ma: "Mäs?"
Lokk: "Su soeng. Enne oli tibuperse."
Ma: "Nojah. Pikaks kasvanud."
Lokk: "Väga hea soeng. Ma arvasin, et sul ei olegi normaalne soeng võimalik."

14 september 2010

Edit

Tuleb üsna tihti ette, et raal või internet annab inimesele teada: "Service unavailable" või "Oops! Error". Kas poleks elu fantastiline, kui ka inimene võiks inimesele sarnaseid teateid anda... ja lihtsalt mitte midagi enamat vastata.

Mati: "Kati, palun anna mulle need lepingud, mis ma sinult hommikul küsisin."
Kati: "Service unavailable."

Kati: "Mati, oskad sa mulle öelda viimase eelarvekärpe põhjused?"
Mati: "Oops! Error."