Bashing two bricks together

28 september 2007

Ahjaa

Pöff otsib vabatahtlikke. Ma aitan reklaami levitada. Lammas näitab hunti ja mingi värk. Kliki.

Ükskord

ÜKSKORD [imdb][pöff]. Õhtul tegmine muheda meeldiva õhkkonnaga koosoleku meie bossi Johanna (edaspidi "Festival") juures. Oo, milline korter, muide - kadedus tahtis katki kista. Ja milline telekas - don't even get me started... Aga koostööleping sai alla kirjutatud ja kinosaalid ka sõbralikult ära jaotatud. Mind võib esialgse seisuga pöffi ajal askeldamas näha Kumu ja Von Krahli saalis. Aga õhtu siiski main attraction oli film Once, mis (arvatavasti, loodetavasti) ka 2007 Pöffi kavasse ilmub. Äärmiselt ilus, südamlik, lihtne ja hingeline muusikal. Jah, muusikal, ma ütleks, aga mitte tibagi see muusikal, mida te Linnahallis või eelmise sajandi USA kinos nägite. Midagi hoopis paremat. Rääkimata muusikast enesest, mis sellest filmist suurepärase teeb. Selline film, mida vaadates naeratus pidevalt näol on. Et kui tõesti talvel kavas on, siis rangelt soovitav. 9/10


27 september 2007

Running over the same old ground

Mul on temaga väga intiimne suhe tekkinud. Me oleme ju tegelikult ainult kolm korda kohtunud, aga sellest piisab, et olla südamesõbrad. Või kes teab - ehk isegi armastajad. Ma pole teda nüüd juba pea kolm kuud näinud ja täna tuli äkki nii suur hõllandus peale, et otsisin ta internetist üles ning imetlesin teda kaugemalt ja lähemalt. Mul on temast palju pilte, neidki vaatan nüüd juba liiga tihti üle. Ma ei pea põrmugi pingutama, et tunda seda tunnet, mis oli koos temaga mõnusasti aega veeta, tutvuda tema erinevate iseloomujoonte, tujude ja pahedega. Lonkida koos temaga mööda öiseid tänavaid, lesida koos temaga lõõskava päikese käes. Jah. Jah. Igatsen tema juurde.

26 september 2007

Hoiatus: kõige halvem film

Film I Now Pronounce You Chuck and Larry. Olime Anniga päris ühel meelel, et tegu oli seni ühe halvima filmiga meie elus. (Toonitagem kindlasti, et vaatasime seda täiesti ilma rahata.) Polegi vist kunagi ühtki kinoseanssi sedasi otsast lõpuni läbi vaadanud, et kohe paha olla on ja nagu ei tahaks üldse elada enam. Aga saalist välja ka ei tahtnud minna, sest omavahel vaikselt soss soss kommenteerida oli nii tore. Fantastiline, kuidas kvaliteetnäitlejad nagu näiteks Steve Buscemi ja Ving Rhames täiesti peesse keeratakse. Vahel vaatad kanalkahest või teevekolmest mingit jubedat "komöödiat" ja mõtled, et kellele see küll nalja teha võib!? Aga näe siis istud kinosaalis koos paarisaja inimesega, kellest tähelepanuväärne osa lagistab ja kohati isegi plaksutab Tšaki ja Lärri üle. What the...? Jah, ma vist ka kaks korda naersin, aga no sellegi poolest. Ma teadsin ette, et see on kole, aga appi appi appi, milliseks elamuseks see kujunes. 1/10

P.S. Kaks head asja oli filmis: 1) see like-a-circle nali ja 2) Jessica Bieli peff. Panen lihtsalt enda jaoks siia kirja need. Olen kohe selline positiivne poiss.

Deep Relief

Ma muidugi tean, et raskeid asju tuleb tõsta sirge seljaga. Et ennast ära ei murraks. Ometi lasin maend eile mingil hetkel nende kahekümne kaheksa tsemendinõu tõstmise ajal kängu ja olen nüüd aia. Vajan hella kätt, kes mulle salvi selja sisse masseeriks.

Sobrasin labori pildialbumis ja leidsin foto mille jaoks sai poseeritud lähtuvalt vanadest tavadest. Et noh - näe me siin teeme tõsist tööd ja me kõik oleme sellest nii huvitatud ja kõik ja puha. Pildil figureerin koos vara(töölt)lahkunud kolleegi Maksimiga.

Kurioosne on see, et meite mehaanikainstituudil on magistrante ja doktorante lausa selline posu, et nede ladustamiseks on eraldi ruum.

24 september 2007

Teekann

Ma pold Liinat kaua näinud. Reedel nägin. Liina seisis mu ees, vaatas mulle silma ja ütles vaikselt: "Siim, sul on roosa pluus ja helesinine peavõru." Rohkem Liina midagi ei öelnud, aga ma pidin talle vastama: "Jah, Liina, ma olen nüüd gei." Siis ma rääkisin talle veel oma poisssõbrast, keda ma esialgu ei julge avalikkusele tutvustada ja nii. NB. Tegelikult ma ei ole gei. Mulle lihtsalt meeldib roosa pluus ja helesinine peavõru.

Ilmatuma kahju, kui hirmpõnevad unenäod vahel hommikuks päris meelest lähevad. Täna öösel juhtus midagi, mis olnuks väärt Kuldgloobust, -mehikest ning -palmioksa ja muud sellist. Vist. Sest ma mäletan, et see oli midagi geniaalset, aga mis täpselt, seda ei. Tegu oli musternäitega päeval kogetu miksimisest öönägemustesse - tegevus toimus Saksamaa idapoolses osas kaheksakümnendatel (jah, käisin õhtul teist korda Teiste elu vaatamas), aga tegelasteks olid hoopis Seinfeldi sarja karakterid (enne magamajäämist taasnautisin üht episoodi). Põhirolli mänginud süžee on mu mälust täiesti kustunud. Oli see siis nii raske tõusta voodist ja panna kirja mõni märksõnagi, oeh!? Kunagi, kui ma tubli olin, siis panin kaalukamad unenäod korralikult paberile. Vaata siit.

Mul on silmaga mingi error. Vasema silma ülemine laug tõmbleb. Juba kolmandat päeva. Tüütus.

23 september 2007

Laul kaks

Näe, see eelmise sissekande PH pilt on ikka nii intensiiv-pealetükkiv, et ma kirjutan espetsiaalselt uue sissekande, et ma ei peaks seda enam vaatama.

Reedel oli nii, et pärast rahvarohket Dea ja Gea sünnipäevakut astusin sisse ka Reaalkooli jalkaplatsile, kus leidis aset imeliku nimega üritus Pudiridarokk. Sealne peaesineja oli seekord popp Traffic. Sugulase pänd noh. Ja ma pold neid varem lavalaual näinud. Olin päris üllatunud kui vingelt mehed rokivad. Plaadilt kõlavad nad suhteliselt iisisti ja ilusasti, aga prože ees on asi hoopis tõsisem. Näen neis potentsiaali. Näen, et kui nende 15-aastane publikum neist kunagi üle saab (või siis nemad publikust) ja nad seda tegema hakkavad, mida nad päris tegelikult armastavad, siis...

21 september 2007

Veits mark ei ole nagu vä

Mõni jälgib jalkatulemusi, mõni poliitikute omavahelise poriloopimise skoori, mõni loeb hoopis mingeid majandusanalüüse, eksole. Aga ei maksa unustada, et keegi peab ju ometigi ka Paris Hiltoni tegemistel-toimetustel silma peal hoidma. Lugeja elu lihtsustamiseks võtan PMO alusel täna jälle preili suvised seiklused sealt alates kokku, kust eelmisel korral pooleli jäin.

30.05. Šveitslanna on Paris Hiltoni teisik
31.05. Paris Hiltoni kongikaaslane on valitud
04.06. Paris Hilton alustas vanglakaristuse kandmist
06.06. Paris Hiltoni ema usub, et vanglakaristus teeb tütrest parema inimese
07.06. Tabloidid pakuvad Hiltoni vanglafotode eest pool miljonit dollarit
07.06. Nicole Richie võib sarnaselt Hiltoniga vanglasse sattuda
07.06. Paris Hilton sai vanglast välja
08.06. Paris Hilton saadeti tagasi vanglasse
09.06. George Clooney: Paris Hilton on andetu ja labane
11.06. Hilton ei julge vanglas potil käia
11.06. Lindsay Lohan kutsub oma sünnipäevale 9 Paris Hiltoni teisikut
12.06. Paris Hilton: ma ei tee enam rumalusi
13.06. Paris Hiltonit mõnitati vanglas
13.06. Hiltoni vanglasaaga läheb maksumaksjale kalliks
14.06. Paris Hilton naasis vangla üldosakonda
15.06. Paris Hilton: palun palvetage minu eest
16.06. Sarja "Simple Life" tootjad saadavad Paris Hiltonile kaardi
16.06. Parise õde lahkus vanglast hüsteeritsedes
19.06. Paris Hiltoni naabrid algatasid staari vastase kampaania
21.06. Shannen Doherty tunneb Lohanile, Hiltonile ja Spearsile kaasa
21.06. Paris Hilton tegeleb vanglas fännide kirjadele vastamisega
21.06. Parise ema ei lubanud tal "Playboy" jaoks poseerida
22.06. Paris Hilton väidab intervjuus, et on muutunud
23.06. Paris Hilton kasseerib vanglapajatuste eest miljoni
24.06. Paris Hilton vabaneb teisipäeval vanglast
26.06. Paris Hilton vabanes vanglast
26.06. Galerii Paris Hiltoni vanglast vabanemisest
27.06. Paris Hilton ja mitte nii lihtne elu
27.06. Paris Hilton pääses lõpuks vanglast
27.06. Paris Hilton vihastas naabreid
28.06. Paris Hilton esines Larry Kingi jutusaates
29.06. Saatejuht keeldus Hiltoni uudiste edastamisest
30.06. Paris Hilton varjab end Hawaiil
02.07. Paris Hilton rajab ärikooli
03.07. Paris Hiltoni prügi müüdi internetioksjonil kõrge hinnaga
10.07. USA tudengineiu kasutab Paris Hiltoni endist mobiilinumbrit
14.07. Paris Hiltoni vangistuse asjus algatati uurimine
27.07. Paris Hiltoni fenomen
28.07. Järgmine seltskonnatibi suundub trellide taha
30.07. Hilton eitas kanepi suitsetamist
31.07. Vanaisa jättis Paris Hiltoni pärandusest ilma
31.07. Paris Hilton ennustab Nicole Richie'le karmi vangipõlve
31.07. Hilton ja Richie saavad hundipassi
31.07. Paris Hilton loob omanimelise jalatsikollektsiooni
01.08. Hilton müüb oma Hollywood Hillsi kodu
03.08. Nicole Richie pistetakse samasse vanglasse kui Paris Hilton
05.08. Paris Hilton sai rolli muusikafilmis
08.08. Paris Hilton sai vanglast nahalööbe
08.08. Nick Carteril on Hiltoni-teemast kõrini
09.08. Hilton ja Richie inspireerisid pornofilmi
10.08. Biograaf rõõmustas Paris Hiltoni vanglakaristuse üle
13.08. Paris Hilton ei taha Britneyga sõbrustada
16.08. Paris Hilton müüs oma maja 4,25 miljoni dollari eest
17.08. Paris Hiltoni rõivakollektsiooni tutvustamine tekitas kaose
17.08. Hiltonit ja Grenieri nähti taas koos
20.08. Paris Hilton osaleb Briti tõsielusarjas
22.08. Paris Hiltoni uus raamat ei räägi vanglast
22.08. Paris Hilton võtab omaks rohelise mõtteviisi
24.08. Paris Hilton pääses hiigelnõudest kohtuvälise leppega
30.08. Jäähokimängija ahistas Paris Hiltonit
30.08. Paris Hilton semmib Kid Rockiga
05.09. Paris Hilton tahab emaks saada
06.09. Hilton võib osaleda "Prisoner Cell Block H" muusikalis
07.09. Hilton andis veel sündimata lapsele nimeks London
07.09. Paris Hilton on lesbirolliga rahul
09.09. Paris Hilton läheb postkaardi pärast kohtusse
09.09. Pamela Anderson käib kohtamas Parise seksvideo-partneriga
10.09. Paris Hilton õnnitles Aguilerat raseduse puhul
11.09. Paris Hiltonil on 21 lemmiklooma
12.09. Paris Hilton suudles 50 Centiga
12.09. Kathy Hilton: võib-olla olin Parisega liiga range
18.09. Paris Hilton: neli blondiini? See on väärastunud!
19.09. Grohl: Paris Hilton on rõve
21.09. Paris Hiltonil keelati Oktoberfestil osalemine

Kohvi-pasta

Ükspäev juhtus nõnda, et sõber ajas kokku sõpru, et põllul ühispilt teha. Teos ise läks ekspluatatsiooni muidugi hoopis kommertslikel eesmärkidel, aga tegemise protseduur ise oli täitsa vahva. Väljund on nüüd siis taoline, mille pealt hoolega otsides võib mõningaid inimesi päris mitmes eksemplaris leida.

20 september 2007

Kõrvetusmasin

Andku mulle andeks kõik need kurjad pulmakülalised, kellest ma Metslangide pulmarongis mööda kihutasin, et noorpaari autole otse sappa pääseda. Aga teate, see oli seda väärt, sest Aroni pildid tulid fantastilised. Ka kõik ülejäänud muidugi.

Ma lähen nädalavahetusel paarile sünnipäevale. Suve järellainetusena ei ole mul rahapatakas praegu just liiga paks. Niisiis, proovin juubilaaridele oma kätega kingituse teha. Idee on olemas, teostus nõuab natuke nikerdamist.

19 september 2007

Suur Vend

Tudeng haaras filmikaamera. Jäädvustas asjade käigu eile kuskil kella ühe paiku. Tselluloidile pandut saab vaadata siit, palun väga.

Planeerisin omale siia kabineti nurka juba projektpaberitel ühe aluse, millele saan panna uhke hubase lillepoti. See vigur on siin tõepoolest algusest peale seisnud, aga justkui mingi sümbolina pole ma selle peale siiani mingit rohelust tekitanud. Seisab nurgas, lihtsalt, tühjalt.

Keegi kuulab praegu kuskilt mingit venekeelset raadiojaama. Sealsed saatejuhid on kohutavalt pealetükkivad ja tüütud. Kõne toon ja tämber on selline, nagu ta seisaks raudteel ja näeks rongi endale lähenemas, kuid sooviks enne surma oma jutu siiski veel ära rääkida. Veel üks huvitav nähtus on kodumaine MTV, mida ma paar korda vaatama olen juhtunud. Keegi meessoost saatejuht on energiavampiir - väsitab nii kõrva, silma kui ka aju. Oeh.

18 september 2007

ΙΧΘΥΣ

Tänast päeva sobib lõpetama Oleg Pissarenko. Panin plaadi peale. Olen niinimetatud passiivne paadunud fänn.

Kaheksast kaheteistkümneni tuli ära teha terve päeva töö, sest alates lõunast lubasin asendada kolleegi tudengite juhendamisel. Võtsin enda kanda kolm rühma tegusaid tüüpe. Kell pool kuus viimase tiimiga kipsi kloppimist lõpetades vaatasin alt hallide silmadega aknast välja ja mõtlesin sellest, kuidas Tuuslamil on neljapäeviti kogunisti neli rühma järjest. Äärmuslikku rahuldust pakkuv tegevus, aga tapvalt väsitav. Too sama vapper noor õpetaja kutsus mind aga VS-i kollektiivsele õhtusöögile ja kuna ta välja teha lubas, siis oli vastus jaatav. Pärast veel hea seltskonnaga (Tuuslam, Muuk, Jemmer - vaata menüüst vasemat kätt) kollide aktsiaseltsi animatsioon, mis õige noodiga tänase laulu ära lõpetas.

17 september 2007

Woke up, fell out of bed

Mulle ei meeldi see, et kui tuleb sügis, siis mu akna all oleva paha heki küljest kukuvad lehed ära. Ma pean siis veel rohkem kardinat ees hoidma, et uudishimu tänavalt mu tuppa ei tuleks. Mulle ei meeldi sügis. Ma eelistaks aastaaegu sedasi: üheksa kuud suve ja kolm kuud südatalve. Siis oleksin rahul. Sügis ei mõju mulle hästi. Sügis mõjub mulle just nii nagu ta täna on mõjunud. Koos muude faktoritga. Rida filmist Magnolia: I confuse melancholy with depression sometimes. Ma ei tea, mida see tähendab, aga see rida meeldib mulle täna.

Ainuüksi Londonis oli palju inimesi, keda ma ei tunne. St. James's Parkis oli naine, kes poseeris oma mehele. Ma nägin nende silmi, kui nad üksteist vaatasid ja olin kindel, et neil on see päris armastus. Thamesi peal suures roostes rauast laevas istus naine ja kirjutas valgesse sülearvutisse. Selline elu. Elada jõe peal, laevas. Ma ei tea, mis tunne see on. Royal Courts of Justice'i taga parklas oli mees, kes lõpetas telefonikõne, pani närviliselt suitsu ette ja oli silmnähtavalt murelik. Pere- või tööasjus, huvitav kumb. Kensington Gardensis istus pingil mees ja sõi lõunat. Vana mees. Ja need on ainult neli väikest lugu...

Die Sonate vom Guten Menschen

Mõni film läheb otse hinge. Ma tajusin filmi Das Leben der Anderen ("Teiste elu") esimestest kaadritest alates, et see on minu tüüpi teos. Tänaseks juba teises ilmas elava Ulrich Mühe esitatud keskne tegelane Wiesler oli kogu filmi raskuskese ja essents. Too näitlejatöö on minu arvamist mööda kõikvõimalike auhindade vääriline - pisikestest kulmukergitustest, silmapilgutustest ja staatilistest kehahoiakutest kokku maalitud roll, mis oma väga väikeste mõõtmetega andis väga kõva põntsu. Hämmastav, kuidas inimesi nii kaugelt vaadates võib neid nii lähedalt näha - see on vist puhtalt režissööri teene. Ja mul on ehk isegi veidi hea meel, et ma seda filmi pöffil vaatama ei jõudnud - nii oleks ta muude heade asjade sisse ära kadunud. Sellist mõju, mida too film mulle eile õhtul avaldas, pole omajagu kaua tundnud. 10/10

14 september 2007

Kure kael oli sirge ehk tilluke tsunami

Ootused olid vaatamata pingutustele neid all hoida siiski suisa pilvedes. Igal pool ju kirjutavad ja kiidavad. Läksin, nägin, võitsin. Tõesti hea asi on nüüd tehtud. See Sügisball. Mulle kangesti meeldis. Mul muuseas oli filmi jooksul üks mõte: kangesti tahaks seda filmi näha erapooletuna - näituseks sakslasena või ameeriklasena või itaallasena. Sest 1) mina aiman, mis on Lasnamäe ja 2) mina tunnen Krahli näitlejaid ja 3) mina tajun natuke Eesti filmikunsti stiili. Seda küll, et muidugi on omalaadi lasnamäesid igal pool ja eks seda sealset meeleolu teatakse. Oli ju ka eelmise aasta pöffil film Red Road, kus üheks peategelaseks oli omalaadi auraga magala, mingi analoog. Aga Krahli teatri näitlejaid ei suuda mina küll enam neutraalselt vaadata. Ma ei teagi, kas see on hää või paha, aga minu jaoks on Erki ja Juhan ja Taavi ja Tiina ikka hoopis need ootamatusi täis tegelased nendest Krahlis nähtud etendusest, mitte inimesed korterist. Ehk on see lihtsalt minu piiratus. Aga kunst oli filmis puhas. Visuaalselt laitmatu asi. Tekkis palju tundeid ja mõtteid. Ja naeru oli oh kui palju. Kuigi inimesed naersid väga erinevate kohtade peal, seda on alati huvitav jälgida. Mina ei hoidnud ennast igatahes tagasi. Ja mulle meeldis, et seal, kus ei olnud vaja rääkida, seal ei räägitudki, sest kõik oli niigi selge. Seda nõksu alati ei osata. Aga tundub, et Õunpuu oskab veel paljugi muud. 9,5/10

13 september 2007

Only another fist

Käisin öösel seenel. Korjasin riisikaid ja puravikke ja kukekaid. Korjasin ühe väikese järvesilma äärest, mis metsa sees oli. Pea kohal tiirutas helikopter. Tiirutas ja tiirutas, kuni äkki suure hooga järve sööstis. Ei, ei plahvatanud. Hoopis pinnale kerkis. Sees istusid punastavad naisterahvad. Ütlesid, et see polnud nüüd küll päris sedaviisi plaanitud... et kogemata. Tiivik hakkas vaikselt jälle ringi käima ja kopter lendas ära. Riisikaid, puravikke ja kukekaid oli veel küll ja küll.

Põõnasin täna umbes täpselt pool ööpäeva. Ärkasin ka öösel vahepeal, aga kuna telekast oli ainult Chuck Norris (või oli see tõesti unes?), siis keerasin teise külje ja lasin rahus edasi. Hommikul neli minutit enne kella ärgates oli mõnusalt pühapäevahommiku tunne. Nii värske, nii puhanud. Kügelesin veel sutsu teki all ja astusingi ellu.

12 september 2007

Jah, ma tõesti nutsin


11 september 2007

Kalkun

Vahemeremaalane läks nüüd vahemeremaale tagasi. Mis me siis siit õppinud oleme nüüd? Näiteks seda, et kui sa omale ikka tahad kalli asja osta, siis osta parem Saksast või Rootsist või kuskilt sealt. Muidu võib juhtuda nõnda, et eelarvamus selle konkreetse vahemeremaa toodangu küsitava kvaliteedi kohta leiab kinnitust ja pool aastat pärast seadme soetamist nõustub tootja lõpuks oma vidina tehasesse tagasi viima. No igavene jama, eksole. Olin täna närvipingest higine, kui lõpuks (esialgu küll veel mitteametlikult) kokku leppisime, et saame nii öelda sitast lahti.

Nüüd tuleb jälle aeg, kus küll raha just üleliia ei ole, aga kus tuleks mõtlema hakata, kuhu tulevikus reisida tahaks. Sest palju tahaks, aga vähe saab. Tahaks Berliini või Pariisi. Aga talvel jääpurikaajal tahaks jälle soojale maale - eks siis Egiptimaale või Itaaliasse. Või Sitsiiliasse kogunisti. Teen mõtlemise hääli. Hõmm hõmm.

Neljapäevaks on broneeritud pool tosinat piletit Sügisballi esilinastumisele. Pean tublisti pingutama, et ootusi mitte liiga kõrgele ajada. Teen pingutamise hääli ka. Hõkk hõkk.

10 september 2007

Kuidas me Džomolungmal käisime

Mul vahepeal oli tunne, et tänane päev ei saagi otsa. Kestis ja kestis. Kirjutaks kohe hää meelega, mis mul teoksil oli, aga näe mul siin nina all on asja puudutav leping, milles on järgnev punkt: "Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul." Ja ma pean tunnistama, et mul esialgu veel ei ole teise Poole kirjalikku nõusolekut selle kohta, et ma võiks sündmustest oma blogis kirjutada. Ütlen siis vaid, et olen pool päeva vahemeremaalasega inglise keeles rääkinud ja talle selgitanud, miks ta oma kauba tagasi peaks ostma. Sealjuures on meie mõlema inglise keeled nagu nad just parajasti on.



Reedel oli pulm. Joosep ei ole enam poissmees ja Kaari ei ole enam Salu. Ma pean nüüd omal telefonis ka nime ära muutma. Seidla käest läinud mõisamajas oli nii ilus olla, sest see maja "remonditi" reede pärastlõunal neiks mõneks tunniks ilusate mõtete ja toredate inimestega. JM silmadest tuli pisaraid ojadena. Liivamäe pidu oli nähtus omaette: espetsiaalne varjualune pika lauaga ja pändile kohandatud kuurialune, super. Pulm noh!

Mõned hiiglama mõnusad autosõidud õndsas üksinduses - ööl vastu laupäeva Tartu suunas ja päeval vastu esmaspäeva Tallinna suunas. Esimene sõit sisaldas nii mõnegi trehvamise metsloomakesega (vt elusad kitsed ja koolnud rebased), uduga (vt Emajõe sild) ja hea mussiga (vt Pastacas ja Porcupine Tree). Ja kui ma pühapäeva õhtupoolikul tagasi Revalisse jõudsin, siis oli hääl ära - mängitasin Tõnis Kahu kompunnitud plaati Eesti parimast popist ja rõkkasin koos Vaikoga "Eighties Coming Back" laulda. Itsitasin korralikult avastuse üle, et laulu eurovariandis on sõnad "Yeah, you thought you had it coming but now it looks like you didn't know THIS" aga plaadivariandis "Yeah, you thought you had it coming but now it looks like you didn't know SHIT." Lihtsalt paar tähte ümber tõsta.

06 september 2007

399. luuletus

maanteelt maha

mees astus maanteelt maha
tuikus tuimalt põõsastiku taha
kilekotis kõlkuv poolik sai kukkus käest
kui mees mõtles oma naisest kõigest väest
pani silmad kinni põõsa taga
maanteelt kostis müra, aga
mees ei kuulnud, nägi naist ta
unes nägi oma naist ta

tõusis murult, vaatas – päike
saia märjaks teinud öösel oli äike
ta ju tundis, ta ju teadis ka
miks siin põõsastiku taga maantee ääres elas ta
aga pani silmad kinni põõsa sees
maanteelt kostis müra, aga mees
ei kuulnud, vaatas naist ta
rahus vaatas oma armastavat naist ta

Keegi uus

Ma tean küll, et sellele sissekandele hakkab tulema vastuseid a la "Kuidas sa siis juba varem Pastacat ei teadnud?!" aga no mis ma's sinna parata võin, et ma alles eile Juuksuris oma Pasta-kontserdil viibimise debüüdi tegin. Hüva, lugu nimega "Bellamor" olin ma muidugi kuulnud, aga see on ainult jäämäe tipp, tundub. Ja seda tippu olen ma täna myspaces ebainimlikult palju kordi maha mänginud. Kosmos. Juba broneerisin ka plaadipoes ühe eksemplari Tsaka Tsap nimelist plaati. Siiski esialgne mulje jäi, et Pastacas stuudios on nii [ajan käed laiali], aga Pastacas laval on niiiii [ajan käed veel rohkem laiali] hea. Huvitav, kas ta ikka salvestas ka neid lugusid või kadusid nad tõesti lihtsalt vanalinna kõrvaltänavatesse.

Täna määrasime Hiina kivivillal veeimavust. Nüüd kõik torgib noh.

Aga see on Damien Rice'i laialt teada lugu The Blower's Daughter filmist Closer. Sattusin sellele täna lihtsalt arvutis jälle otsa ja otsustasin lugejaga jagada. Hinge kriipiv värk. Nii laul kui film.


04 september 2007

800-kroonine k(h)ala

Kui kõik tööpäevad oleksid taolised kui tänane, siis oleks elu 1) palju haaravam, aga ka 2) tappev. Mu telefon oli rääkimisest otseses tähenduses soe. Hallid ajurakud projekteerisid pidevalt, kuidas järjestada hommikul plaanitud tegevusi ja vaheletulnud tegevusi. Kusjuures viimased domineerisid võimukalt. Või siis, et mida vastata nõudlikule kliendile. Või siis nõudlikule kolleegile. Aga summana sai päris mitu asja aetud. Isegi ühel iselaadi köietõmbamise fotošuutil käidud. (Kunagi vast näitan pilti ka.)

Sügis on käest hoidmise ja kaisus olemise ja kõrva sosistamise ja silma vaatamise aeg. Nojah. Telekas teevad Wesley Snipes ja Jennifer Lopez praegu armastust. Haa haa!

03 september 2007

Ausõna, mu akna alla maandus UFO

Kes nagu bussiga koolis käib, see on luuser mingi. Ma oletan, et see on nagu mingi põhifilosoofia praegu siin tipis. Et nagu veel mõned aastad tagasi oli tudengil umbes kolm korda vähem parklat auto hoiustamiseks ja ikka mahuti kuidagi ära. Nüüd on nagu kolm korda rohkem, aga nüüd tsuratakse juba mingi siia minu akna alla ka bemme. Tellisin täna mõned meetrit kollast triipu nagu siia asfalti peale. (Muuseas, ühes vestluses jõudsin täna veendumusele, et "nagu" ja "mingi" on mul parasiidid. Täiega.)

Mul on oma töökaaslaste pihta peaaegu eranditult sügav rispekt. Aga. Kolleegide õnnitlustseremooniad on reeglina suhteliselt formaalsed ja venivad heietusüritused, kus peab naeratama ja suhtlema. Eriti, kui kolleeg saab minust kolm korda vanemaks. Sellest seeriast paistis aga ereda leegina välja tänane, sest esinema oli kutsutud Jaan Sööt ja Koo. Live, noh. Täitsa mõnus.

Pühapäeval käisime Tõnise ja Annaga Sääsepauna metsas mükoloogi tegemas. Seenevihm oli olemas, ent seeni endid paistis samblast esile ainult kümme isendit. Kaste kolmele oli siiski garanteeritud.

Vähem möla, pikem samm

Linnateatri Ronk oli mul reedesel päeval kalendrisse kirjutatud. Tohutult šikk mees nagu ma juba kord olen, panin selga pintsaku ega mõelnud hetkegi sellele, et etendust etendatakse lageda taeva all, lavaaugus. Tundsin vist esimest korda nende kolme suvekuu jooksul, kuidas ületati mu laialt tuntud soojainertsi kriitiline piir ja mul äkšõli hakkas külm. Aga vaimutoit soojendas, sest teater oli tõesti hea. Naermine on mind alati palavaks ajanud. Carlo Gozzi on kirjutanud ka "Armastuse kolme apelsini vastu", mis on vist üks Eesti publikule tuntumaid ja armastatumaid etendusi üldse - nii et kvaliteeti ma rohkem kommenteerima ei pea. Õhtu lemmikuteks kujunesid mul aga Veiko Tubin ja Priit Võigemast. Puhas kuld. (Täh, Sisalik.)

(Jah, ma tean, et mul on siin tavaliselt horisontaalselt välja venitatud pildid, aga noh... minister Tartaglia väärib erandit!)

Aga meil oli vahepeal käes Esimene September. Head uut aastat. Isiklikult on see eesseisev poolaasta eriti karm. Tuleb ära teha palju asjasid, mis varem tegemata jäänud. Lisana veel lisaks seda ja teist ja kolmandat. Magistri tahaks kätte saada, tööl tahaks pingutada, ja Pöffil tahaks märgi maha jätta. Sõpru muidugi ei tahaks sealjuures unustusse heita. Niisiis...