14 september 2007

Kure kael oli sirge ehk tilluke tsunami

Ootused olid vaatamata pingutustele neid all hoida siiski suisa pilvedes. Igal pool ju kirjutavad ja kiidavad. Läksin, nägin, võitsin. Tõesti hea asi on nüüd tehtud. See Sügisball. Mulle kangesti meeldis. Mul muuseas oli filmi jooksul üks mõte: kangesti tahaks seda filmi näha erapooletuna - näituseks sakslasena või ameeriklasena või itaallasena. Sest 1) mina aiman, mis on Lasnamäe ja 2) mina tunnen Krahli näitlejaid ja 3) mina tajun natuke Eesti filmikunsti stiili. Seda küll, et muidugi on omalaadi lasnamäesid igal pool ja eks seda sealset meeleolu teatakse. Oli ju ka eelmise aasta pöffil film Red Road, kus üheks peategelaseks oli omalaadi auraga magala, mingi analoog. Aga Krahli teatri näitlejaid ei suuda mina küll enam neutraalselt vaadata. Ma ei teagi, kas see on hää või paha, aga minu jaoks on Erki ja Juhan ja Taavi ja Tiina ikka hoopis need ootamatusi täis tegelased nendest Krahlis nähtud etendusest, mitte inimesed korterist. Ehk on see lihtsalt minu piiratus. Aga kunst oli filmis puhas. Visuaalselt laitmatu asi. Tekkis palju tundeid ja mõtteid. Ja naeru oli oh kui palju. Kuigi inimesed naersid väga erinevate kohtade peal, seda on alati huvitav jälgida. Mina ei hoidnud ennast igatahes tagasi. Ja mulle meeldis, et seal, kus ei olnud vaja rääkida, seal ei räägitudki, sest kõik oli niigi selge. Seda nõksu alati ei osata. Aga tundub, et Õunpuu oskab veel paljugi muud. 9,5/10

6 Comments:

Blogger tuuslam said...

ma juba hommikust peale käin lunimas, et mis herr rohtla ballist ka räägib. ov(ul)atsioon tuli ära. plaks-plaks.

14 september, 2007 15:23  
Blogger Rohtla said...

Jajah, ma viin publiku ootamisega viimase piirini ja siis tulen täiega peale. Artisti nõksud noh.

14 september, 2007 15:30  
Blogger tuuslam said...

see nüüd kõlas küll nagu seks.

14 september, 2007 15:33  
Blogger Rohtla said...

Oeh, mul jah kõik kõlab praegu natuke nagu seks.

14 september, 2007 15:36  
Anonymous Kristjan said...

Kahtlemata meistriteos!
Meenutab selliseid Soome filme nagu Jäine linn (Valkoinen kaupunki) ja eriti Paha maa (Sulevi Peltola mängis seal tolmuimejamüüjat). Nii et Paha maa võiks tunduda meile sellisena nagu ameeriklasele või sakslasele tundub Sügisball (erapooletuna).
Samas - ma ei tea, kas ma Paha maad vaatates olin ikka n-ö. erapooletu. Soome ikkagi + ugrimugri olemus.

17 september, 2007 21:52  
Blogger Rohtla said...

See Paha maa võrdlus on sul päris hea, Kristjan. Aitab aimata.

17 september, 2007 21:55  

Postita kommentaar

<< Home