Bashing two bricks together

22 jaanuar 2009

Häkkinen

Kõrvallauas olid kaks teismelist neidu üksmeelel, et Kanal kahe saade Reporter on väga alla käinud, kuna on viimasel ajal väga kollaseks muutunud. Kergitasin kulme.

Tartu maantee. Sadav lumi. Koristamata tee. Pimedus. Renault Clio. Kiiremini kui 90 km/h ei julge kindlasti sõita, aga aeglasemalt kui 80 km/h ei saa sõita, kuna siis hakkavad kõik ohtlikke möödasõidumanöövreid tegema. No igatahes annab nende faktide kombinatsioon kokku olukorra, kus panustatakse elule ja surmale. Ja ma ei tee nalja. Mul pidi süda rinnust välja kukkuma, kui ma ühel hetkel kuidagi aru sain, et mu auto püsib tegelikult teel peaaegu et juhuslikult. VÄGA karm. Ja mulle endiselt meeldivad väga suured autod. Ja (vist) mitte sel teisel põhjusel. Käisin vähekese metsas.

19 jaanuar 2009

200 x 160

A.
Mina: [Osutan madratsile] "Tere. Palun mulle see madrats. Palun tooge koju ka."
Müüja: [Noogutab] "Teeme ära."

B.
Mina: [Osutan madratsile] "Tere. Palun mulle see madrats. Palun tooge koju ka."
Müüja: [Natuke kurjalt] "Mina ei tea kojutoomisest midagi. Minge küsige sealt kassade juurest. [Ulatab paljundatud paberilipiku, kuhu on käsitsi mingi šifreeritud kood kirjutatud] Minge selle paberilipikuga kassasse ja makske ära."
Mina: [Annan kassasse paberi] "Tere. Ostsin madratsi. Palun tooge koju ka."
Kassapidaja: [teeb midagi]
Mina: "Kas siis toote koju ka?"
Kassapidaja: [Natuke kurjalt] "Mina ei tea kojutoomisest midagi. Küsige sealt, kus on silt "kojutoomine". PIN palun."
Mina: [ikka veel rahulikult] "Tere. Ostsin madratsi. Palun tooge koju."
Kojutoomine: [räägib samal ajal telefonis sõbrannaga] "Vaatame. Homme 13 ja 16 vahel sobib?"
Mina: "Nojah. On mul valikut?"

Niisiis, arva, kas Mööblimajast madratsit ostes pead sa tegema läbi stseeni A või stseeni B. Õigesti vastanute vahel loosime välja veel kümme mõttetut ametikohta mööblikauplusesse.

17 jaanuar 2009

Klõps

Ma nüüd tegin omale teise väljundi veel. Eks siis tasub vahel sinna ka pilk peale visata. Konstruktiivne kriitika on muusjas väga teretulnud, sest nagu ma juba sada korda öelnud olen - ma harjutan.

EYE SUCK LIFE

Aga eilsel üritusel Tartus avastasin, et kui sul on kaamera koos välklambi ja teleobjektiiviga käes, siis on kõik su vastu palju viisakamad ja lasevad su näiteks alati mööda ja nii ja naa. Väga ootamatu oli. Kokkuvõttes oli eilne käik Tartusse puhtal kujul õppereis - proovisin Annika teleobjektiivi ja temalt õpitud nippe. Ui ui kui huvitav värk noh.

09 jaanuar 2009

Insener Garini hüperboloid

Proovisingi siis kohe paari parajasti käepärast olnud suurepärasemat isikut (modell Dektor esikus ja modell Robi trepil) pildile saada. Tunnistan, et esialgu laksin küll täitsa huupi. Aga vähemalt üritan automaatrežiimist eemale hoida.

07 jaanuar 2009

Armastusennetuskeskus

Mul on selline sassis sonks, eksole. Istusin eile Vapianos (soovitan teil seda sama teha muide) ja sõin. Astus sisse väga šikk ärimees viimasepeal ülikonna ja mantliga. Tal oli väga siledaks kammitud sonks ja külmast tuulest punane nina. Mees libistas silmad üle restorani ja kui ta pilk minul pidama jäi, siis haaras ta põuest kammi ja käis oma juuksed üle. Võtsin seda omamoodi komplimendina.

Olen aina enam vaimustuses Tallinna vanalinnas elamisest. Astusin ükspäev Lühikesest Jalast alla, kui mulle tuli vastu keegi võõramaalane, kes aktiivselt ringi vaatas ja aina korrutas: "Bella, bella! Bella!" Naeratasin talle nõustuvalt.

Meil siin remont nüüd jälle vaikselt on edenenud. [toim.: jeekim, kuidas mulle meeldib mu lausete sõnajärjekord] Alumist korrust nimetame nüüd juba "kultuuriinimeste korteriks". Seal on suhteliselt indi õhkkond. Vihjeks: seinad on kollased, punased ja mustad. Kui keegi meist (huvitav kes?) Hesburgeri paberkoti köögilauale pani, siis koristasime selle kohe ära. Panime asemele pooliku veinipudeli ja klaasi. Kultuursem. Täna jälle istusime kuskil lõuna paiku Dektoriga köögis. Mina tegin süüa ja tema luges raamatut. Mõtlesime, et näe nüüd olemegi kultuuriinimesed - keset kolmapäevast päeva sedasi. (Tegelikult on Dektor kodus haige ja mina lihtsalt töötu, eksole.)

Me Dektoriga oleme nii mugavad inimesed, et kui tema all oma toas aevastab, siis mina ütlen talle "tervist" läbi MSN-i akna. Haha.

Veel Suurest Kunstist. Mina, kes ma fotograafias täiesti nullteadmistega olen, soetasin endale peegelkaamera. Kohe sellise hea. Kola ka juurde. Ma olen sellest asjast juba mitu aastat unistanud, aga alles nüüd sai nagu võimalikuks. Pakun, et sügisel Londonis nähtud Annie Leibowitzi näitus oli suhteliselt suureks lisatõukeks. Impulssi andis juurde ka enne aastavahetust Soomaal veedetud aeg, kui ma üht profikaamerat näppida sain. Nüüd hakkan siis uurima ja katsetama, mis ma selle kõigega teha saan. Kõikide nende asjadega seoses ütlen siinkohal ühe suure aitähi Annikale. Aitäh. Ja Aronile ikka ka. Aitäh.