Bashing two bricks together

29 aprill 2009

Ööliblikad

On saabunud Suur Kevadväss, mille raames tõusevad tunduvalt öised une normtunnid ja päevane uimasusaste. Reedel vastu laupäeva magasin järjest kuusteist tundi, pühapäeval vastu esmaspäeva umbes neliteist. Ei tundunud üldse, et oleks liiga palju olnud.

Näen iga päev kõrvalt, kuidas nõrgad inimesed masu ajal ennast kurjusega kaitsta üritavad. Hakkavad teineteisele käru keerama. Ja mille nimel? Mõne krooni? Mõne pikendatud eksisteerimis-hetke? Jama. (Ise üritan asjast üle olla huumori ja eneseiroonia abil.)

Nägin täna öösel üle liiga pika aja jälle lendamist unes. Oli mingi aeg, kui ma seda pea iga öö tegin, aga enam pole kaua old. Täna lendasin kiiremini ja kõrgemalt kui kunagi varem. Lendasin üle Euroopa.

24 aprill 2009

From outer space

Käisin täna ühes riigiasutuses teatud õppematerjalidel järgi. Astusin sisse, valvelaud oli tühi. Ootasin umbes minuti, keegi ei ilmunud. Avastasin eemalt seinalt hoone plaani, kust leidsin koolitusosakonna ja läksin ise kohale. Sinna jõudes küsiti minult üsna üllatunud:
"Kuidas te sisse saite!?"
"Ee... Ausalt öeldes ei seatud mulle erilisi takistusi," vastasin ma.
"Teie materjalid on valvelauas, lähme sinna."
Läksime valvelauda, kuhu nüüdseks oli ilmunud unise näoga turvatöötaja.
"Miks te sisse läksite?" oli temagi paanikas.
"Leidsin seinalt ise..."
"Miks te mind ära ei oodanud??" katkestas kuri turvatöötaja mu lause.
Sellele ei osanud ma enam mitte midagi vastata. Muigasin ja arutlesin endamisi, kas ma olin sinna tulnud eesmärgiga kohtuda turvatöötajaga või saada oma kraam kätte? Kas turvatöötaja on minu jaoks või mina tema jaoks? Kas turvatöötaja ikka on turvatöötaja? Midagi oli seal väga valesti. Soovitaks neile ehk uksele silti sõnumiga:

Palume kriminaalsel elemendil enne toime pandavaid kuritegusid läbi käia valvelauast. Täname.

16 aprill 2009

Sobchak

Olin koos sõbranna Kaidiga autos ja jälitasin läbi ürgmetsade kulgeval maanteel kolme huligaani, kes olid varastanud sääreväristaja ja istusid nüüd kolmekesi selle seljas. Kui huligaanid aru said, et nad ei suuda meie eest põgeneda, jäid nad maantee äärde seisma, demonteerisid mootorsõiduki maagilisel kiirusel lahti ja mahutasid kõik selle osad omale taskutesse. Tagaajamine jätkus jalgsi metsavahel. Ühtäkki lasid huligaanid kuuldavale mingi isepärase udupasunale sarnaneva signaali, kutsudes sellega appi oma ihukaitsja. Ihukaitsjaks osutus kuulus Hollywoodi näitleja John Goodman, kes ei kõndinud, vaid liikus tohutute hüpetega üle puulatvade. Kui ta kohale jõudis ja meie Kaidiga tragikoomilisest hirmust tardusime, naeris John Goodman meie ees väikseid põrkeid tehes bätmäni-džõukerlikku naeru. Siis ärkasin ma üles ja kuulasin Kuku raadio poolekaheksaseid uudiseid.

14 aprill 2009

Uued suunad

Mõttemull tänasest Dilbertist: I'm recalibrating my hopes and dreams to be consistent with the state of the economy. Kurbnaljakas.

13 aprill 2009

Ühepoolselt

Ma ei ole end varem vist nii karmina näinudki nagu ma olin täna kell neliteist null viis. Nagu filmis. Mul on (oli) siin üks alluv, kelle töössesuhtumise ja panusega ma sootuks rahul ei olnud. Nädalavahetusel põletasin nii mõnegi närviraku kui kuskil Peipsi kallastel, telefon kõrva ääres, rannaliiva tallasin. Viimased tilgad. Täna vallandasin esimest korda elus alluva.

Aga kasvatasin tagasi ka nii mõnegi närviraku. (Ma ei tea, kas see üldse käib nii, aga noh.) Kasepääl oli meeleolukas. Naeru-kõhu-lihased on läbinud koormava treeningprogrammi ning trimmis. Polegi siia kaua pilte pannud. Panen. Mõned Haasi Annika omad. Et kopirait ja treidmark ja need.

08 aprill 2009

Intellektuaalne kapital ehk "Tahad kalli?"

Ta1: "Kas minu poolt täna hommikul kistud haavad on juba paranemas?"
Ma: "Ei ole jõudnud neid konkreetseid veel tohterdada, kuna on ka teisi haavu ja kärnakesi. Lakkusime küll koos selle teisega, keda sa täna puresid, aga ainult põgusalt."
Ta1: "Niisiis, veritsevad?"
Ma: "Jah."
Ta1: "Väga hea. Jätkake."

"Halloo. Tere. Jah. Jah. Tead, ma ei saa praegu rääkida, mind pekstakse. Jah. Jah. Helista hiljem. Tavai, nägemist."

Vahekokkuvõte: Vägivald on meil siin üsna rohket kasutust leidev metafoor.

Tõmban kursoriga üle, vaatan kas midagi varjatut on.

Kolmik kogunes ja pidas "kurja plaani". Not.

Vahekokkuvõte: Ei, sa ei peagi aru saama.

Ta2: "Kas lilleväetist tohib osta?"
Ma: "??"
Ta2: "Noh, küsivad..."
Ma [ametlikult]: "Ei."
Ma [mitteametlikult]: "Aga toogu staadionilt seda koerasitta."

Lõppkokkuvõte: Kõik tegelased ja sündmused on väljamõeldis, mis ei põhine reaalsusel. Loomi ei vigastatud.

Mul on kolmandat päeva järjest kõrvetised. Ma pole kolm viimast ööd korralikult maganud. Teadlikult ma ei muretse ülemäära, aga eile pakuti välja, et ehk on see seotud minu ümber valitseva ja minust õnneks/kahjuks mitte oleneva liiga pingelise õhkkonnaga.

Vasak: Minus tekitab sügavalt kirglikku pahameelt ja rahulolematust, kui isikud (veel hullem, anonüümused) kritiseerivad, inisevad, närivad, nokivad, "arutlevad" teemadel, millest neil endil vähimatki aimu ei ole. Küllap teen seda ka ise, aga ma tõesti annan endast parima, et seda arutut tegevust enda puhul miinimumini viia. Näen selle kallal juba mõnda aega teadlikult vaeva.

Parem: Minus tekitab sügavalt kirglikku rõõmu ja rahuolu, kui mul on inimesi, kellega ma võin vaadata silmast silma ja kaks tundi järjest konstruktiivselt filosofeerida. Mul on mõned. Tekkinud viimasel ajal. Üks neist on kujunemas vist isegi omalaadi mentoriks. Eriline tunne on, kui Tark Inimene suudab sind suunavate küsimustega viia nii kaugele, et sa tunned, et ehk tõesti oled ka sina Tark Inimene. Ma olin juba vahepeal ära unustanud, et Mulle Meeldib Mõelda.

06 aprill 2009

The Times They Are A-Changin'

Olin nädalavahetusel Hiiumaal. Laupäeval viskasin keset heinamaad tõstetud välivoodile pikali ja jäin tukkuma. Nohisesin vist oma paar tundi seal päikse käes. (Eile õhtul avastasin, et põsesarnad olid pruunikad.) Oo, ilus aeg. Täna vaatan heldimuse ja hõllandusega, kuidas mu parklas seisva auto külgedel tilbendab Hiiumaa muda.

Täna tehtud püsikulude vaheanalüüs näitas, et ühe minu tiiva-aluse hoone küttekulud on 2009. aasta märtsis (mingil määral minu eestvedamisel) madalamad kui kunagi varem selle maja ajaloos. Samas tuhmus selle töövõidu sära üsna kiiresti kõiksugu muude päeva jooksul esile kerkinud probleemküsimuste varjus.

Kuulsin hiljuti sellist lauset: "Veebruaris oli meie müügi langus võrreldes 2008. aasta sama kuuga 40%. Aprillis oli langus tunduvalt väiksem!" Vahva, et praegusel ajal on "väiksem miinus" juba ka "pluss".

03 aprill 2009

How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb

id. ütleb:
- et täna on imeline päev
- mina näiteks olen täna 170% imeline koolitulistaja
- või... anywhere anybody tulistaja
Rohtla ütleb:
- mida sa relvaks kasutad?
- mis kaliibrit?
- kasutaKS
id. ütleb:
- what ever i can get within 3 hours
Rohtla ütleb:
- see saag oleks lahe muidu
- pärast oleks, mida CSI meestel pildistada
id. ütleb:
- ma arvan, et ma eelistaks midagi... efektiivset
- vs efektne
- relvana
- the outfit ja act annavad efekti juurde
- umbes et machine gun vs maailma kõige ilusam puss
Rohtla ütleb:
- the most beautiful puss in the world
- you?
id. ütleb:
- not really what i had in mind... aga kõlab nunnult
- can killers really afford nunnu?
Rohtla ütleb:
- they may use it as an excuse
id. ütleb:
- "ma olen nii nunnu, kuidas sa saad mulle seda pahaks panna?"
- "ole nüüd, ära riidle...?"
Rohtla ütleb:
- (ma panen selle dialoogi pärast oma blogisse üles, see on nii hea)
id. ütleb:
- "ära nüüd pahanda, tahad kuulata, kuidas ma nurrun?"
Rohtla ütleb:
- jah, teen su pehmele angoora-karvale pai, saan sealt staatilise elektri löögi ja suren krampides
id. ütleb:
- ja see kõlab hetkel nii kuradi hästi
- võibolla...
- [silent evil laughter]
Rohtla ütleb:
- purrrrrrrrrrr