Bashing two bricks together

28 mai 2009

Pressiteade

Jumal olla teada andnud, et seoses valitseva raske majandusliku olukorraga on valgus tunneli lõpus ajutiselt kustutatud.

27 mai 2009

Innovatsioonivärki

Ma kogemata kirjutasin täna "arvuti" asemel "armuti". (Ma muidugi ei saa aru, kuidas see juhtus, sest klaviatuuril on "v" ja "m" klahv üksteisest omajagu kaugel.) Palusin Monal veidi aju rünnata, et mis see armuti siis selline on? Tsiteerin ja natuke parafraseerin:

"Ma arvan, et armuti peaks olema eelõige kasutausel praegu rahandusministril, et teha armutuid arvutusi eelarvekärpe jaoks. No need on mudugi lauaarmutid. Sülearmuti, mida kasutatakse kodus, see on hoopis teine teema."

Praegusel raskel ja pingelisel ajal on meil armutit nii kodudes kui töökohas väga vaja. Hei, sina, noor innovaatik! Tule meile appi ja leiutame armuti! Mona poolt välja pakutud mõningaid armuti variatsioone: tööarmuti, kodune sülearmuti ja lihavõttearmuti. Samuti on omaette sülearmuti naistele.

21 mai 2009

Office space

Ta [kõrvaltoast]: "Sa nägid Peetri meili või?"
Ma [oma toast]: "Millise Peetri?"
Ta: "Nägid või?"
Ma: "Mis Peetri? Ei ole ma mingit kirja saanud."
Ta: "Ma olen täitsa šokis sellest kirjast!"
Ma [natuke ärritunult]: "Kuule, ma ei ole mingit kirja saanud!"
Ta: "Mis sa sellest kirjast arvad?"
Ma [üsna kurjalt]: "MIS KURADI KIRJAST SA RÄÄGID??"
Ta [hästi rahulikult]: "Siim, ma räägin telefoniga."

19 mai 2009

Fail-fail situation

Ma sain täna jälle midagi teada. Sain teada, et kui sina ütled, et See on ruut ja kui tema ütleb, et See on kolmnurk, siis võib See olenevalt teie erinevatest vaatevinklitest hoopis püramiid olla - sina vaatad Seda lihtsalt pealt ja tema vaatab Seda kõrvalt. Ja kui te maha istuksite, teineteisele silma vaataksite ja sellest räägiksite, siis võiksite te sellest isegi aru saada.

Üks inimene rääkis, et tal on nõunik. Nad tunnevad teineteist juba sama hästi kui terve elu. Saavad alati üksteiselt nõu küsida. Mis ei tähenda, et nad seda iga kord füüsiliselt tegelikult teeksid. Nad tunnevad teineteist nii kuradima hästi, et piisab ainult pilgust - ning on selge, mida ta arvab. Või ei ole vaja isegi seda - piisab hetkelisest mõttest "Mida arvaks tema?" ja sul on juba Hüva Nõu olemas. Kas inimesed saavad üksteist läbi ja lõhki tunda? Ja mis see üldse tähendab - ma tunnen teda? Ja mis peab selleks tegema või kui kaua see võtab?

Mind liigitati täna trendi. Kaks inimest on kaks punkti - neid punkte läbib sirge. Ja mina olevat kolmas punkt, kes ka juhtumisi sel samal sirgel asub. Sel sirgel asuvatel punktidel on paljus sarnased omadused. Ka vead. Üks viga olevat see, et ma oskavat jube hästi viriseda, aga ise midagi teha ei suuda. Teisest küljest, arvestades, kes on need teised kaks punkti - ma enda pärast väga ei muretseks. Haha.

Su ümber ja su sees

Hommik. Teisipäev. Toompea. Väljas sajab vihma.
Dektor: "Siim."
Ma: "Jah."
Dektor: "Kuule... Meil on õues murul pardid."
Ma: "Mis-mis?"
Dektor: "Pardid. Vaata ise."
Ma: [vaatan] "On jah. Pardid."

Dektor näeb mind lähedalt, näeb mind umbes nii nagu ma tegelikult olen. Kuuleb mult ka kõike umbes nii nagu mina näen ja tean. Ükspäev ütles ta mulle, et ma olen viimasel ajal vaikseks jäänud. Tööl küsis kolleeg, et kuhu mu rõõmsameelsus ja energia kadunud on? Panevad tähele. Aga ma ei oska neile muuga vastata, kui et räägin, mis toimub ja mis ei toimu. Ei-ei, ärge mõistke vääralt - minul endal isiklikult ei ole tegelikult miskit otse halvasti. Aga kõiksugune keskkond on keeruline. Ja ma lasen end sel vist liiga palju mõjutada.

mis oleks
kui ei oleks
mis tuleks
kui ei läheks
kes annaks
kui ei küsiks
kas hoiaks
kui ei püsiks

(411. luuletus)

14 mai 2009

I

Mismõttes öeldakse, et "kuule mees, kogu maailm ei keerle ümber sinu"? Minu maailm - see ju keerleb! Mistõttu kogu toimuv seostub minuga, kõik oleneb minust, mina olenen kõigest, mina olen kõige ja kõigi jaoks, kõik on minu jaoks.

13 mai 2009

Alates kevad 1982

Kui saaks kuidagi teha sellise asja, millele võiks YouTube's panna pealkirja "The Official Trailer for My Life". Nii nagu on ametlikud treilerid filmidele. Et oleks umbes kaks ja pool minutit pikk tempokas ülevaade minu elust. Näitaks põnevamaid või naljakamaid kohti. Ja mingi lahe ja mõtlik voice over võiks ka olla. No ja siis enne mu sündi võiks olla veel eraldi nn teaser trailer, kus ei näidata mingeid konkreetseid klippe peategelas(t)ega, vaid lihtsalt mingeid helisid ja lühikesi stseene - eelvaatena, huvi tekitamiseks.

Kui ma Helenale halasin, et inimesed ümberringi on praegu nii labiilsed ja samas haavatavad ja samas nagu natuke hullud, siis ta pakkus, et asi on täiskuus. Ma ei usu seda. Aga äkki ongi.

Mu laua peale on selle 3,5 kuuga, mis ma siin töötanud olen, kogunenud üüratu hulk paberit. Peaks süstematiseerima. Ma ütlesin juba töövestlusel, et ma tahan võimalikult vähe tegemist teha paberite ja bürokraatia ja raamatupidamisega. Hiljuti käis ülemus siiski välja teooria, et elus on mõttetuid asju, mille vastu tasub täiel hingel võidelda, aga samas on niivõrd võimsaid asju, mille puhul tuleb vooluga kaasa minna. Raamatupidamine olevat üks nendest viimastest. See tuleb endale lihtsalt selgeks teha. Ju siis.

12 mai 2009

Ebaaus

Olen viimase kahekümne nelja tunni jooksul näinud viit pisarais inimest. Mitte last. Mitte filmis. Mitte rõõmupisarais. Mis kurat see on?! Mis toimub? Ja kuna mul enda pärast eriti ei ole põhjust pisaraid valada, siis elan teiste saatust üle.

Mu ülemus surus mul kätt: "Rohtla, teil on ainult üks viga. Te olete noor. Ja kahjuks ei saa te sinna ka midagi parata."

Täna ümisen päev otsa Peter Sarstedt'i lugu "Where Do You Go To (My Lovely)". Õhtul vaatan vast tuju parandamiseks Darjeelingut.

08 mai 2009

See ei ole kadedus

Ma olen täheldanud, et maasturimeestele meeldib alati sedasi parkida, et üks ratas oleks kõrgemal kui teised kolm. Noh, et kui on näiteks väga ruumikas ja üleni tasane parkla, siis maasturimees tahab nii parkida, et üks ratas on vähemalt mingi äärekivi peal. Või siis selle betoonist poolsfääri peal. Tuus.

05 mai 2009

Puu-puu-puu!

Mu aknast möödus praegu ärimees, kel oli käes mootorsaag. Üks teine ärimees käib meil siin ujumas - ta on jaksanud omale bemmi džiibi osta, aga ei tee probleemi sellest, et kannab oma spordivarustust kaasas suures kulunud kirjaga kilekotis.

Eile naersin nii palju ja nõnda kõvasti nagu ma ei ole vist juba aastaid naernud. Toimus filmi "Parasüntaksi Memorandum" (2009) [IMDb link esialgu puudub] viimaste stseenide filmimine ja musta materjali läbi vaatamine. Kui seda filmi lõpuks nii naljakas vaadata ka oleks nagu on olnud seda välja mõelda ja teha...

04 mai 2009

Paradigma vahetus ilma sidurita

Kõik algas tegelikult sellest, kui ma neljapäeva õhtul korraks oma prillid kirjutuslaua toolile toetasin. Ja siis sinna samasse ka oma tagumiku. Vasaku kannika all käis "krõks". Siis tundus, et see päev ei saa enam sitemaks minna. Oli õigus. Sellest hetkest, kuni pühapäeva õhtuni välja läks kõik ülesmäge.

Neljapäeval, niisiis, läksin sünnipäevale. (Ilma prillideta.) Oli meeleolukas ja meelas, vein voolas ojadena. Õhtu jätkus Kolme Lõvi baaris ja lõppes sootuks tantsu ja tralliga X-Baaris. Oi!

Reedel toimus väike mõttetalguveiniõhtukene heade inimestega Toompeal. Päriselt käis mõtlemas ainult Henry, teised mõtlesid enda peale. Aga põhjalikult.

Laupäeval sõitsime Dektoriga eksprompt Soomaale, tegime kambakesi lõkke peal šašlõkki ja panime varbad muru sisse. Pärast jaotusime kanuudesse - mina aga ainult selleks, et saja meetri pärast kevade esimene suplus teha. Riietega. Kärestikus. Külmas vees. Süsteemne nagu ma olen - vahetusriided olid peaaegu täiskomplektis olemas ja isekeskis esitatud küsimusele "Kas võtta ka kaamera paati kaasa?" olin ma miskipärast eitavalt vastanud. Niisiis - kõik kaunisti.

Pühapäeva õhtuks jõudsime Henryga kinno The Boat That Rocked filmi vaatama. Parim punkt. Minge ka, saate laksu head energiat ja kõhutäie naerda. [9/10]

NB! Suhteliselt kogu nädalavahetamine sai jäädvustatud kaamera ja klassivend Jaanilt laenuks saadud Canon EF 85mm F1,2 objektiivi abil - tagajärjed peaksid selle nädala jooksul fotoblogisse ilmuma.