19 mai 2009

Su ümber ja su sees

Hommik. Teisipäev. Toompea. Väljas sajab vihma.
Dektor: "Siim."
Ma: "Jah."
Dektor: "Kuule... Meil on õues murul pardid."
Ma: "Mis-mis?"
Dektor: "Pardid. Vaata ise."
Ma: [vaatan] "On jah. Pardid."

Dektor näeb mind lähedalt, näeb mind umbes nii nagu ma tegelikult olen. Kuuleb mult ka kõike umbes nii nagu mina näen ja tean. Ükspäev ütles ta mulle, et ma olen viimasel ajal vaikseks jäänud. Tööl küsis kolleeg, et kuhu mu rõõmsameelsus ja energia kadunud on? Panevad tähele. Aga ma ei oska neile muuga vastata, kui et räägin, mis toimub ja mis ei toimu. Ei-ei, ärge mõistke vääralt - minul endal isiklikult ei ole tegelikult miskit otse halvasti. Aga kõiksugune keskkond on keeruline. Ja ma lasen end sel vist liiga palju mõjutada.

mis oleks
kui ei oleks
mis tuleks
kui ei läheks
kes annaks
kui ei küsiks
kas hoiaks
kui ei püsiks

(411. luuletus)