429. luuletus

kergitet' kulmuga tüdruk

sisenes sealt kus pold kedagi

astus mu ette ja ütles vist

midagi... ei tea, kas sedagi

kuidagi muidugi mõistagi

vastasin talle ja tunduski

et kui ta võidan siis kaotan ma

ja kui ma ta kaotan, siis ka

ühtlas õpetas tüdruk mind

vaatama kinniste silmega

nüüd ma siis passingi teisi nii

ja teised mind imestund ilmega