Into the Wild

Oleks ju hästi idülliline hommikul enne tööd päikesetõusuga värskeid ajalehti lapata, kohvi juua ja putru süüa. Ja lihtsalt päeva käivitada. Aga kuidas end ikkagi selle idülli võlus veenda, kui äratuskell hommikul äkki mingil põhjusel nelikümmend minutit varem helisema hakkab? Olen hommikuti optimaalne - kiirustama ei pea, aga toimingud (vets, hambad, dušš, riided, lonks mahla, uks, auto) on kogemuslikult välja häälestatud just selliselt, et ärkamise ja töölejõudmise vahele jääks võimalikult vähe minuteid.

Mängin tundmatu arvu tundmatutega. Mis (kes) on ühtlasi muutujad. Õpin tundmatuid tundma, mistõttu leian uusi tundmatuid. Kas see ikka on mäng? Või elu ise? Lähteandmed on olemas, ka vastus - leida tuleb nende vahele jääv lahenduskäik. Aeg on suhteline. Valemid muutuvad.