07 juuni 2011

434. luuletus

kell on 2
ja ma ei ole purjus
jah tunnistan
et nurjus
veidi päevatöö
hääle
hüüdsin ära ehk
ja öö tuli pääle
aga kui ma tulen
(iga roju)
oma koju
ja taarun
läbi terve Tallinna
(mu arm)
all-linna
jõuan
oma maja
helevalgustatud trepikotta
siis saan kainemaks
jah
veel kainemaks saan
ei
mitte valgusest
või varjust välja tulekust
vaid selle mõtte algusest
et kell on 2
ja tema on mu toas

ja kuigi seal
ei ole
lampi laes
või maali seina peal
ei akent
ega ustki pole minu toal
rääkimata küttekoldest
kapist, kemmergust
õhutuseavast
ja tavast
et ruumis vaip
on maas
ja mõni lillevaas...

ei ole miskit

siis kell on 2
ja tema on mu toas

ta oli vannitoas
ma tunnen lõhnast
magusast
mis jäänud tast
ja köögist tulnud on
mu tassiga
must tee
kuhu lisand sidruni
ja mee
(teki all
on saiapuru
kindlasti)
jah, kindlasti
ma tean

sest tean teda ma
ja ka
et kell on 2
ja tema on mu toas

1 Comments:

Blogger Lea said...

aga väga ilus ju.

18 august, 2011 15:53  

Postita kommentaar

<< Home