Bashing two bricks together

02 september 2011

436. luuletus

sa maga
kuni ma sõidan
sa võidad
unes
üksinda
rohkem
ja ma näen
üksinda
rohkem

ma näen et:
tee ääres
kaheteistkümnesed
tüdrukud
nad
veel ei õitse
neid on seitse
süütut
sarnaste
sirgete
säärtega

ma näen et:
kuue aasta pärast
on neil jalad
harkis
ja poisid
närveerivad
esimest korda
päriselt
nende
vahel

ma näen et:
siis kaheksateistkümnesed tüdrukud
identifitseerivad end
läbi küünte
kingade
tätoveeringute
sisuta sõnade
tühjade pilkude
ja riidehilpude
nad ei tea
et keegi ei tea
et neid olemas
pole

sa näed et:
teel
nüüd on pime
ja ime
et üldse
midagi näen
sirutan käed
jah
käsikaudu lä'en
sest
tulevik on saladus
ja seljatagune
on saladus
minevik on saladus
ja olevikus
meidki
ei ole

sa maga
kuni ma sõidan
sa võidad
unes
üksinda
rohkem
ja ma näen
üksinda
rohkem