436. luuletus

sa maga

kuni ma sõidan

sa võidad

unes

üksinda

rohkem

ja ma näen

üksinda

rohkem

ma näen et:

tee ääres

kaheteistkümnesed

tüdrukud

nad

veel ei õitse

neid on seitse

süütut

sarnaste

sirgete

säärtega

ma näen et:

kuue aasta pärast

on neil jalad

harkis

ja poisid

närveerivad

esimest korda

päriselt

nende

vahel

ma näen et:

siis kaheksateistkümnesed tüdrukud

identifitseerivad end

läbi küünte

kingade

tätoveeringute

sisuta sõnade

tühjade pilkude

ja riidehilpude

nad ei tea

et keegi ei tea

et neid olemas

pole

sa näed et:

teel

nüüd on pime

ja ime

et üldse

midagi näen

sirutan käed

jah

käsikaudu lä'en

sest

tulevik on saladus

ja seljatagune

on saladus

minevik on saladus

ja olevikus

meidki

ei ole

sa maga

kuni ma sõidan

sa võidad

unes

üksinda

rohkem

ja ma näen

üksinda

rohkem