439. luuletus

ütled ausalt

välja kõik

või

kuni selle sõnani

mis jääb

enne seda koma

mis on enne "aga"

keda

keda siis?

ega

ega mitte mind?

hingad kukla taga

aga

kirjutad ridade vahele

ahelad

ketid ja tabad

agad

istun edasi

mõtlen et

vedas

ega's midagi

kedagi

mitte kedagi

mul ei ole viga midagi

aken oli

ja muutus peegliks

veeks

tuulevaikses tassis

nägin

ta passis

mind

ja mina sind

mul ei ole luupi

millega näeksin

kohe huupi

su kirja

pisikest

isiklikku

käsikirjalist

vist

tõelist

mul ei ole viga midagi?

kuidagi

ikkagi

vigagi

midagi

on

tõdemus

ohhoo