tag:blogger.com,1999:blog-210825132011-12-30T14:15:53.878+02:00Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.comBlogger7581100tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-74368752486746220922011-12-04T16:06:00.001+02:002011-12-04T16:08:49.859+02:00<div>1</div>viskan kive pimedusse<div>oh sa ime</div><div>tihnikusse</div><div>kukkudes ja põrkudes</div><div>nõrku oksi murdes</div><div>murdu</div><div>uruhiired kiirelt</div><div>mulda poevad</div><div>et ei kivi kohtaks</div><div>sekundeid nad loevad</div><div>kuni läbi</div><div>kivisadu</div><div>kive sadu sajab</div><div>irve minu näol</div><div>samal ajal</div><div>metsas kajab</div><div>purjus kurjus</div><div>korjus minu sisse</div><div>linnas</div><div>korjas kive teepeenralt</div><div>ikka lehkav korjus</div><div>olen ma</div><div><br /></div><div>2</div><div>täna</div><div>lähen linna pimedasse</div><div>oh sa ime</div><div>mis sinna minna</div><div>kive aknaisse loopima</div><div>hooplema</div><div>oma lootusetusega</div><div>kilde korjama taskuisse</div><div>õnne tooma</div><div>viskan kive pimedasse linna</div><div>klaasist kive</div><div>kandilisi</div><div>kümnetahulisi</div><div>peegel-akendesse</div><div>raud-ustesse</div><div>betoon-seintesse</div><div>plekk-katuseisse</div><div><div>inimesed kiirelt</div><div>mulda poevad</div><div>et ei kivi kohtaks</div><div>sekundeid nad loevad</div><div>kuni läbi</div><div>kivisadu</div><div>kive sadu sajab</div><div>irve minu näol</div><div>samal ajal</div><div>linnas kajab</div><div>purjus kurjus</div><div>lendas linna laiali</div></div><div>minust endast</div><div><br /></div><div>3</div><div>inimeseks sain</div><div>taas tavaliseks</div><div>jäin linna</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7436875248674622092?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-41644237963335042662011-10-26T22:26:00.000+03:002011-10-26T22:26:26.563+03:00<div>tere õhtust sina</div><div>mis sinuga täna tehti?</div><div><br /></div><div>pandi pöörama lehti</div><div>mida sa polnud veel lugenud</div><div><br /></div><div>kästi ronida pesast</div><div>kuhu sa polnud veel pugenud</div><div><br /></div><div>paluti loobuda armust</div><div>mida sa polnud veel kogenud</div><div><br /></div><div>õnne sul öeldi et tänaksid</div><div>kuigi sul polnudki vedanud</div><div><br /></div><div>suu sul suleti sõrmega</div><div>ilma et oleksid seganud</div><div><br /></div><div>mida sa pidid siis tegema?</div><div> juhendi läbi lugema?</div><div> saamata selle eest sugeda?</div><div> hetkekski heitmata lebama?</div><div><br /></div><div>kui sügeleb siis tuleb sügada</div><div>kui pikk siis tuleb pügada</div><div>kui ees siis tuleb trügida</div><div>ja siis ikka edasi rügada</div><div><br /></div><div>jah või ei?</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4164423796333504266?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-78982502156691572042011-09-02T16:38:00.000+03:002011-09-02T16:38:41.153+03:00sa maga<div>kuni ma sõidan</div><div>sa võidad</div><div>unes</div><div>üksinda</div><div>rohkem</div><div>ja ma näen</div><div>üksinda</div><div>rohkem</div><div> <br /></div><div>ma näen et:</div><div>tee ääres</div><div>kaheteistkümnesed</div><div>tüdrukud</div><div>nad</div><div>veel ei õitse</div><div>neid on seitse</div><div>süütut</div><div>sarnaste</div><div>sirgete</div><div>säärtega</div><div> <br /></div><div>ma näen et:</div><div>kuue aasta pärast</div><div>on neil jalad</div><div>harkis</div><div>ja poisid</div><div>närveerivad</div><div>esimest korda</div><div>päriselt</div><div>nende</div><div>vahel</div><div> <br /></div><div>ma näen et:</div><div>siis kaheksateistkümnesed tüdrukud</div><div>identifitseerivad end</div><div>läbi küünte</div><div>kingade</div><div>tätoveeringute</div><div>sisuta sõnade</div><div>tühjade pilkude</div><div>ja riidehilpude</div><div>nad ei tea</div><div>et keegi ei tea</div><div>et neid olemas</div><div>pole</div><div> <br /></div><div>sa näed et:</div><div>teel</div><div>nüüd on pime</div><div>ja ime</div><div>et üldse</div><div>midagi näen</div><div>sirutan käed</div><div>jah</div><div>käsikaudu lä'en</div><div>sest</div><div>tulevik on saladus</div><div>ja seljatagune</div><div>on saladus</div><div>minevik on saladus</div><div>ja olevikus</div><div>meidki</div><div>ei ole</div><div> <br /></div><div>sa maga<div>kuni ma sõidan</div><div>sa võidad</div><div>unes</div><div>üksinda</div><div>rohkem</div></div><div><div>ja ma näen</div><div>üksinda</div><div>rohkem</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7898250215669157204?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-74877583475015531762011-06-14T00:45:00.002+03:002011-06-14T11:40:06.991+03:00oh paneme rõõmule rohkemat rõhku<br />mugavalt mustvalge skaala<br />algus on algus ja lõpus on lõpp<br />ja keskel on kastitäis taarat<br /><br />kaugemalt kostavad pilvesed kilked<br />pöörased patused apsud<br />evakueerume asfaldist teedelt<br />võtame, sõbrad, nüüd napsu<br /><br />sirelilõhnane kärbesteseen<br />veen mis tuksub seal sees<br />asfaldist teedele tagasi tuleme<br />rohkema rõõmuga veel<br /><br />reegleid ei ole<br /><br />süütunnet pole<br /><br />karistust mingit ei tule<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7487758347501553176?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-3795023145940636682011-06-07T02:42:00.000+03:002011-06-07T02:42:38.692+03:00kell on 2<br />ja ma ei ole purjus<br />jah tunnistan<br />et nurjus<br />veidi päevatöö<br />hääle<br />hüüdsin ära ehk<br />ja öö tuli pääle<br />aga kui ma tulen<br />(iga roju)<br />oma koju<br />ja taarun<br />läbi terve Tallinna<br />(mu arm)<br />all-linna<br />jõuan<br />oma maja<br />helevalgustatud trepikotta<br />siis saan kainemaks<br />jah<br />veel kainemaks saan<br />ei<br />mitte valgusest<br />või varjust välja tulekust<br />vaid selle mõtte algusest<br />et kell on 2<br />ja tema on mu toas<br /><br />ja kuigi seal<br />ei ole <br />lampi laes<br />või maali seina peal<br />ei akent<br />ega ustki pole minu toal<br />rääkimata küttekoldest<br />kapist, kemmergust<br />õhutuseavast<br />ja tavast<br />et ruumis vaip<br />on maas<br />ja mõni lillevaas...<br /><br />ei ole miskit<br /><br />siis kell on 2<br />ja tema on mu toas<br /><br />ta oli vannitoas<br />ma tunnen lõhnast<br />magusast<br />mis jäänud tast<br />ja köögist tulnud on<br />mu tassiga<br />must tee<br />kuhu lisand sidruni<br />ja mee<br />(teki all<br />on saiapuru<br />kindlasti)<br />jah, kindlasti<br />ma tean<br /><br />sest tean teda ma<br />ja ka<br />et kell on 2<br />ja tema on mu toas<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-379502314594063668?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-10870458308718255622011-06-05T22:00:00.001+03:002011-06-05T22:07:06.417+03:00erilised hetked<div>topeltstandardid</div><div>kummalised katked</div><div>lagunevad koost</div><div> <br /></div><div>suudlematud huuled</div><div>kannatanud käed</div><div>külmad kõhutuuled</div><div>sõltumata soost</div><div> <br /></div><div>nälginud ja nõrk ma</div><div>aga üks-ta-kõik</div><div>ma ei taha kurta</div><div>olen siiski mees</div><div> <br /></div><div>ananassiampsu</div><div>andsid mulle sa</div><div>ja su roosa kampsun?</div><div>...olen siiski mees!</div><div> <br /></div><div><meta charset="utf-8">erilised hetked<div>topeltstandardid</div><div>kummalised katked</div><div>lagunevad koost</div></div><div> <br /></div><div> <br /></div><div><i><span class="Apple-style-span" >Pühendatud selle blogi austajaile, kel täna sünnipäev juhtub olema.</span></i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1087045830871825562?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-81709118729214894882011-04-19T23:59:00.000+03:002011-04-20T00:07:37.542+03:00<div style="text-align: justify;">Kohvikus.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Naine: <i>"Palun üks must kohv."</i></div><div style="text-align: justify;">Baarman: <i>"Jah, palun. Kas soovite vett ka?"</i></div><div style="text-align: justify;">Naine: <i>"Ee... Kuidas?</i>"</div><div style="text-align: justify;">Baarman: <i>"Kas soovite espresso juurde ka klaasi vett?"</i></div><div style="text-align: justify;">Naine: [kohmetult]<i> "Ee... Milleks?"</i></div><div style="text-align: justify;">Baarman: [nüüd ka kohmetult] <i>"On selline komme võtta espresso juurde klaas vett."</i></div><div style="text-align: justify;">Naine:<i> "Hahaha."</i></div><div style="text-align: justify;">Baarman:<i> "Kui teile ei sobi, siis ma ei pane."</i></div><div style="text-align: justify;">Naine:<i> "Okei. Aga teil on see üks M-tähega magustoit. Palun seda.</i>"</div><div style="text-align: justify;">Baarman:<i> "Oskate ehk täpsemalt...?"</i></div><div style="text-align: justify;">Naine:<i> "Noh! M-tähega noh! Mingi kookosega oli. M-tähega, ma tean."</i></div><div style="text-align: justify;">Baarman: [otsib riiulist ja menüüst]<i> "Hmm, kahjuks ma ei..."</i></div><div style="text-align: justify;">Naine: <i>"Peab olema M-tähega magustoit. Mm-midagi... Noh, teate küll."</i></div><div style="text-align: justify;">Baarman: <i>"Kahjuks ei ole... hmm... meil sellist."</i></div><div style="text-align: justify;">Naine:<i> "Hästi. Aitäh. Vahet pole."</i> [lahkub kohviga]</div><div style="text-align: justify;">Baarman: <i>"Palun palun."</i></div><div style="text-align: justify;">Mina: <i>"Tere. Mulle palun P-tähega magustoit."</i></div><div style="text-align: justify;">Baarman: [ei saa mu halvast naljast aru ja ulatab mulle valguskiirusel <i>Panna cotta</i>]</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Veidi hiljem liftis.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mees: [tüsedapoolne, räägib telefoniga, ülirahulikult] <i>"Mhmh... Jah... Mul on homme raamatukogupäev... Aga hommikul ma lähen uisutama... Õigemini... ma PEAN minema uisutama.... Muidu on väga halvasti."</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-8170911872921489488?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-27629756532326281302011-02-23T00:17:00.000+02:002011-02-23T00:18:39.908+02:00<div>mu unes</div><div>on väikene</div><div>saar</div><div>järv on</div><div>jääs</div><div>nii et polegi</div><div>saar</div><div>on maa</div><div><br /></div>pime<br />ja punane laik<br />sinisel taustal<br />mu silmis<div>on viga</div><div>on vigade rida<br /><div><br /></div><div>sügisesed peod</div><div>on kurvad</div><div>ja nurgad</div><div>on ümarad</div><div>kuigi kõik</div><div>on veel pruunid</div><div><br /></div><div>talvel on teine</div><div>tegu ja tahtmine</div><div>libe</div><div>valge</div><div>liha</div><div><br /></div><div>toon sõnumit</div><div>sõnumitooja</div><div>laineharjadel kantut</div><div>viin ka</div><div>ära</div><div>su iha</div><div>...liha</div><div><div><br /></div><div>seal saarel sa vaatasid</div><div>mind</div><div>ega tundnud</div><div>mind väga</div><div>vist ära</div></div><div><br /></div><div>oma särava</div><div>pilguga</div><div>nägid</div><div>mind ära</div><div>mis kurat</div><div>kus kadusid?</div><div>ära?</div><div>ah õigus</div><div>on maa</div><div><br /></div><div>nägin</div><div>läbi klaasi</div><div>klaas olin ma</div><div>liiv lihvis mind</div><div>ümardas ära</div><div>ja pehmendas</div><div>libedaks</div><div>lihaks</div><div><br /></div><div>sind</div><div>vaadata vahva</div><div>kuid veidike</div><div>valus</div><div>aga sellel</div><div>on alus:</div><div>on armastus</div><div>ja kellegi</div><div>teise</div><div>liha</div><div><br /></div><div>ma rääkisin</div><div>jällegi</div><div>endast</div><div>ja lendas</div><div>uni</div><div>ja saar</div></div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2762975653232628130?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-65526017646853435142011-02-22T23:13:00.003+02:002011-02-22T23:44:15.994+02:00<div style="text-align: justify;">Mul on saabunud siin blogis jälle see periood, kui mul on ideid, millest kirjutada, aga tundub nagu oleksin kõike seda juba korra mõelnud ja öelnud ja maha matnud...</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6552601764685343514?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-39806710925135856462011-01-05T17:26:00.004+02:002011-01-05T17:31:38.122+02:00<div style="text-align: justify;">"Stiilne, kuid tagasihoidlik… Vaimukas, hea maitsega nii filmis kui muusikas, loeb palju, kiiksuga huumor. Seelikud, seelikud, seelikud... Vähe meiki, aga alati laitmatu... Haridus pigem kultuur kui teadus. Ma arvan, et tal on koer... Selline cool loom, mitte mingi parishiltoni kääbus. Kindlasti on ta väga iseteadlik, sest muidu on sul jama ja sa tüdined ära. Aga see tüdruk on nii cool ja iseseisev, et sa oled hull ta järele. Vot. Ja ma arvan, et ta räägib mingit huvitavat võõrkeelt, näiteks hispaania või itaalia. Just, siuke tüüp. Aga ta on nii tuus, et ta ei ütle, et see tema on... kui ta seda lugema satub." <i>- Dektor</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3980671092513585646?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-21663730560858148092011-01-02T19:08:00.003+02:002011-01-02T19:14:13.026+02:00<div style="text-align: justify;">Leige. Kõik on kuidagi leige. Näiteks aastavahetus kui sündmus. Vanasti oli see kuidagi suur ja lahe sündmus. Nüüd on leige. Mu elus on olnud juba kakskümmend üheksa aastavahetust, nii et nüüd on juba selline <i>"so what"</i> tunne, kui ta jälle tuleb. Ja läheb. Vanasti nägid aastas terve hunniku filme, mis sind jalust maha lõid. Nüüd on neid heal juhul kahel käel kokku loetavad. Vanasti kohtasid hunnikus uusi inimesi, kellest momentaalselt vaimustuses olid. Olid peod, mida ei saa kunagi unustada. Olid naljad, mis on siiani naljakad. Nüüd... nüüd on kõik maksimaalselt - leige. Kus on uued väljakutsed, kus on uued sihid? Uued kired, uued emotsioonid? No tegelikult on nad vist olemas, aga nad on nii teist laadi, et nad nõuavad harjumist...</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lubadused uueks aastaks, <i>my ass</i>. Naljaga pooleks olen neid ikka endale teinud. Siis on aasta möödas ja võtad kokku, et nonsenss. Sellisel juhul on kindlam anda ka nonenss lubadusi. Näiteks 1. jaanuaril 2010 lubasin endale, et ei koori sel aastal ühtki mandariini. Ja tõesti pidasin sellest kinni ega koorinud ühtki. Lihtne. Haha.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ei, tegelikult ma ei ole nii masenduses nagu kahest ülalpool olevast lõigust võib tunduda. Ma olen tegelikult õnnelik. Arutasime täna Dektoriga, et millised olid lõppenud aasta värgid. Aasta Inimene - kõik, kes tegid PÖFFi. Aasta Tegu - et ma oma tööga ikkagi hakkama sain, väidetavalt päris hästi ka. Aasta Jama - suvine Saabijama Poolas. Ent see viimane oli kokkuvõttes ka pluss, sest kogu suvine Ida-Euroopa tuur on ühtlasi ka Aasta Rõõm. Aasta Isiklik Võit - uus korter. Ja nii edasi. Head jagub!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2166373056085814809?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-3929843712463744902010-12-30T22:38:00.009+02:002011-01-05T17:34:33.161+02:00<p class="p1" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span">Publiku nõudmisel ja isegi ülevaate saamiseks panin kirja oma 2010. aastal nähtud filmide parimad. Kommentaariks: ise põen, et siin listis nii vähe PÖFFi filme on. Kui mul oleks old jaksu PÖFFil kavast rohkem kui (ainult) umbes 35 filmi vaadata, siis oleks Top10 tõenäoliselt Top20.</span></p> <p class="p2"><span class="Apple-style-span"> <br /></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">AASTAL 2010 NÄHTUD FILMIDE TOP10:</span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">1. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1130884/">Shutter Island</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">2. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1588337/">Of Gods and Men</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">3. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1542344/">127 Hours</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">4. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1020773/">Certified Copy</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">5. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1588875/">How I Ended This Summer</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">6. <a href="http://www.imdb.com/title/tt0947798/">Black Swan</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">7. <a href="http://www.imdb.com/title/tt0892769/">How to Train Your Dragon</a> / <a href="http://www.imdb.com/title/tt0435761/">Toy Story 3</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">8. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1156531/">On the Path</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">9. <a href="http://www.imdb.com/title/tt0840361/">The Town</a> / <a href="http://www.imdb.com/title/tt1139328/">The Ghost Writer</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">10. <a href="http://www.imdb.com/title/tt1375666/">Inception</a> / <a href="http://www.imdb.com/title/tt1285016/">The Social Network</a></span></p> <p class="p2"><span class="Apple-style-span"> <br /></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">HONOURABLE MENTION:</span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">- <a href="http://www.imdb.com/title/tt0446029/">Scott Pilgrim vs. The World</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">- <a href="http://www.imdb.com/title/tt0432283/">Fantastic Mr. Fox</a></span></p> <p class="p1"><span class="Apple-style-span">- <a href="http://www.imdb.com/title/tt1095217/">Bad Lieutenant</a></span></p><p class="p1">- <a href="http://www.imdb.com/title/tt1226236/">I Am Love</a></p><meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=UTF-8"><p></p><p></p><p></p><p></p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-392984371246374490?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-38840112096944130092010-12-09T02:29:00.001+02:002011-02-24T13:54:37.809+02:00<div>sina</div><div>süda</div><div>siidine</div><div>soe</div><div><br /></div>ma tean<div>et sulle ei meeldi</div><div>mu nägu</div><div>ükski mu nägudest</div><div><br /></div><div>kas mina olengi "S"</div><div>su raamatus</div><div>sinu luuletuses</div><div>su suul</div><div>sinu R-i ja T vahel</div><div><br /></div><div>ma tean</div><div>et sa istud vahel</div><div>ja oled vaikselt, üksi</div><div>ja tahaks mu koledat nägu</div><div>vaadata lähedalt</div><div>lähemalt kui teised</div><div><br /></div><div>kas sina oledki see</div><div>kes kirjutab minust</div><div>seintele</div><div>ridu</div><div>riime</div><div>rütme</div><div>raamatuid</div><div><br /></div><div>mina olen siin</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3884011209694413009?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-57337546742392339942010-11-09T01:45:00.000+02:002010-11-09T01:45:39.405+02:00<div style="text-align: justify;">Olen alati imestusega ja veidi viltu vaadanud neid "ärikaid", kes kõrva küljes seda telefoni <i>handsfree</i> vidinat kannavad. Nüüd ostsin ise ka endale sellise - lihtsalt nii palju mugavam, kui on vaja palju rääkida. No sorri.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ma avastasin ükspäev. Et ma aegajalt unustan ennast ära. Unustan, et mina ka eksisteerin. Rääkimata oma sõpradest ja perest. Praegu on kõik kuidagi ühe asja nimel. Hea asja nimel. Annan küll, aga ikka on tunne, et mitte piisavalt, et kõik suurepäraselt oleks ja tuleks ja läheks.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Nägin täna öösel unes üht erootilist unenägu ja teist, kus ma kõik oma (väga armsad) kolleegid kollektiivselt läbi sõimasin. Unenägudes tundub kõik alati väga loogiline ja õigustatud. Tasakaal.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Peaks omale ülikonna ostma.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Peaks talvekummid alla panema.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Vahelduseks fikseerin siin ka ära. Minu 2010. aastal nähtud filmide Top10. Kõiki neid on juhuslikult õnnestunud vaadata kinodes.</div><div><ol><li>Shutter Island (Martin Scorsese) 10/10
</li><li>Of Gods and Men (Xavier Beauvois) 10/10</li><li>127 Hours (Danny Boyle) 10/10
</li><li>Certified Copy (Abbas Kiarostami) 10/10</li><li>How I Ended This Summer (Aleksei Popogrebsky) 10/10</li><li>The Ghost Writer (Roman Polanski) 10/10</li><li>Toy Story 3 (Lee Unkrich) 9/10</li><li>On the Path (Jasmila Zbanic) 9/10</li><li>Inception (Christopher Nolan) 9/10</li><li>
The Social Network (David Fincher) 9/10</li></ol></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5733754674239233994?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-29812000953565751772010-10-20T18:09:00.001+03:002010-10-20T18:10:21.155+03:00<div>mida ma tahan, ma mõtlesin</div><div>välja ei mõelnud, vaid ütlesin</div><div>kolaki! suust kukkus välja</div><div>rumalus, teistel sai nalja</div><div><br /></div><div>kui mul oleks rõdu</div><div>teeksin rõdul suitsu</div><div>aga rõdu pole</div><div>kole, oh kui kole</div><div><br /></div><div>kirjutan teki alt sõnumeid</div><div>avarasse maailma</div><div>tüdrukutele/poistele</div><div>äkki jääb mõnele silma</div><div><br /></div><div><div>ekspordime ideed ja infot</div><div>import ei lähe meil hästi</div><div>ülemus lahti lasti</div><div>kollektiiv löödi kasti</div><div>(muidu kõik suht okei)</div></div><div><br /></div><div>olen olnud ilma</div><div>ha-ha-ha, nali</div><div>nali on nali</div><div>on nali</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2981200095356575177?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-36406827203905408982010-10-19T18:14:00.004+03:002010-10-19T18:23:44.787+03:00<div style="text-align: justify;">Seoses ühe ilgelt põneva tööalase projektiga (te veel kuulete sellest!) käisin täna Tallinna Lennart Meri Lennujaamas ja külastasin üht reisilennukit. Läbisime turvakontrolli, näitasime isikutunnistust ja kõik see. Huvitav, et too lennukisse-astumise-hetk sümboliseerib minu (ja arvatavasti ka nii mõnegi teise) jaoks vabadust ja eemaldumist ja puhkamist ja soojust. Astusin niisiis koos oma kolleegide ja heade partneritega lennukisse. Oli natuke jälle See Tunne. Ja siis, kui ma sealt 30 minuti pärast jälle tagasi välja astusin - olin ENDISELT Tallinnas. See oli mingi teine - viletsam - tunne. Aga noh, ikkagi.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3640682720390540898?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-60817087526868886862010-10-18T19:16:00.001+03:002010-10-18T19:19:28.189+03:00Ta:<i> "Juuksur?"</i><div>Ma:<i> "Kuidas?"</i></div><div>Ta:<i> "Juuksur?</i></div><div>Ma:<i> "Jah, täna."</i></div><div>Ta:<i> "Jumal tänatud. Sest PRAEGU on küll väga kole."</i></div><div>Ma:<i> "Täna juba KÄISIN."</i></div><div>Ta:<i> "Aa..."</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6081708752686888686?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-5501921797526614692010-10-03T13:54:00.001+03:002010-10-03T13:55:30.370+03:00<div style="text-align: justify;">Mu sõpradel on väike koer, kelle nimi on Eesti. Hiljuti käisid nad meil külas ja võtsid koera ka kaasa. Mäletasin hästi, et koeral selline tore nimi on ja kutsusin teda tervituseks enda juurde, ise vastu põlve patsutades ja intensiivselt tema nime hüüdes. Kui sõbrad mind mõnda aega imelikult silmitsenud olid, siis hakkas mullegi koitma, et äkki ma siiski ei mäletanud toda toredat nime päris õigesti. Olin nimelt entusiastlikult ja valjuhäälselt hüüdnud: "Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinn!"</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-550192179752661469?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-36815377758264134872010-09-28T01:51:00.002+03:002010-09-28T02:03:25.046+03:00Ma: <i>"Noh, meest ei ole tekkinud? Standardküsimus."</i><div>Ta: <i>"Standardvastus. Ei."</i></div><div><br /></div><div>Filmitegija: <i>"Hmm... Aga äkki sa saad </i><i>mu filmi</i><i> otse </i>youtube<i>'ist ekraanile </i><i>lasta?"</i></div><div>Kinomehaanik: <i>"Noh... ei. Ei-ei-ei."</i></div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3681537775826413487?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-43191032350815728092010-09-26T19:58:00.000+03:002010-09-26T19:58:36.771+03:00<div style="text-align: justify;">Mõtlesin eile esimest korda elus sellele, et närimiskummi Orbit nimi tähendab tõlkes "orbiit". Eile lugesin nõukaaegset raamatut Haanjamaast ja sain teada, et Munamägi on Munamägi selle pärast, et tema samakõrgusjooned on munakujulised. Ehk siis, et ta on mitte püstise vaid pikali oleva muna kujuline. Sellele mõtlesin ka esimest korda elus alles eile.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Linn viskas eile üle, mispeale sõitsin maale. Pedaspeal oli t-särgi-temperatuur ja tuulevaikus ja värskelt kollaseks läinud lehed. Just päikeseloojangu ajal seisin keset hoovi ja mõtlesin, et nüüd võiks minna randa ja sigareti kaasa võtta. Istusin naabrimehe ümberpööratud paadil, varbad liivas, ja tegin suitsu. Äkki istus mu kõrval külamees Tõnu ja tegi ka suitsu. Rääkisime külajutte. Ilmast ja metsast ja merest. Tegime rannas koos Tõnuga suitsu... Ma ei suutnud end taltsutada ja hakkasin ühel hetkel lihtsalt naerma - see olukord oli liiga sürreaalne. Siis ilmusid randa ka kolme teise majapidamise mehed (korraga, nagu kokku lepitult) ja mõne hetke pärast oli merel kolm aerupaati, igast ühest lasti merre kalavõrke. Kui Aarne paadiga tagasi jõudis, küsisin ka... ja olin varsti keset klaassiledat merd. Taevas oli punane ja meri roosa. Ja minul oli rahu.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Täna on juba hoopis teine päev.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4319103235081572809?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-84001101866806314442010-09-23T12:31:00.000+03:002010-09-23T12:31:41.494+03:00<div style="text-align: justify;">Oleks ju hästi idülliline hommikul enne tööd päikesetõusuga värskeid ajalehti lapata, kohvi juua ja putru süüa. Ja lihtsalt päeva käivitada. Aga kuidas end ikkagi selle idülli võlus veenda, kui äratuskell hommikul äkki mingil põhjusel nelikümmend minutit varem helisema hakkab? Olen hommikuti optimaalne - kiirustama ei pea, aga toimingud (vets, hambad, dušš, riided, lonks mahla, uks, auto) on kogemuslikult välja häälestatud just selliselt, et ärkamise ja töölejõudmise vahele jääks võimalikult vähe minuteid.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mängin tundmatu arvu tundmatutega. Mis (kes) on ühtlasi muutujad. Õpin tundmatuid tundma, mistõttu leian uusi tundmatuid. Kas see ikka on mäng? Või elu ise? Lähteandmed on olemas, ka vastus - leida tuleb nende vahele jääv lahenduskäik. Aeg on suhteline. Valemid muutuvad.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-8400110186680631444?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-77860468449758700472010-09-21T16:11:00.000+03:002010-09-21T16:11:06.856+03:00<div style="text-align: justify;">Kui ma oma korteri aknast välja vaatan, siis näen Radissoni otsas olevat punakaspruuni prismat, mille ülemisel serval istuks justkui hiiglaslik kull või kotkas, seljaga minu poole. Tegelikult on see muidugi midagi täiesti muud, aga minu aknast paistab kull või kotkas. Nii on. Ja oli üks üheksa aastat vana <a href="http://www.hot.ee/ziggy/kull.html">luuletus</a>.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Meil njüüjorgis on külmkapp, kelle (mille) me eile õhtul oma uueks lemmikloomaks ristisime. Ta teeb hääli. Kui toas muud heli ei ole, siis külmkapp annab selgelt märku oma tujudest - aegajalt on ta kurb, siis kuri, siis imestunud, siis rõõmus, siis valudes. Täna üritame talle ka nime panna.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mulle tänane päev üldiselt ei ole meeldinud. Pean öösel mõne filmi vaatama, mis raviks.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lokk: <i>"Siimu tibuperse on ära kadunud."</i></div><div style="text-align: justify;">Ma: <i>"Mäs?"</i></div><div style="text-align: justify;">Lokk: <i>"Su soeng. Enne oli tibuperse."</i></div><div style="text-align: justify;">Ma: <i>"Nojah. Pikaks kasvanud."</i></div><div style="text-align: justify;">Lokk: <i>"Väga hea soeng. Ma arvasin, et sul ei olegi normaalne soeng võimalik."</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7786046844975870047?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-53687835613914530022010-09-14T15:45:00.000+03:002010-09-14T16:00:25.815+03:00<div style="text-align: justify;">Tuleb üsna tihti ette, et raal või internet annab inimesele teada: <i>"Service unavailable"</i> või <i>"Oops! Error".</i> Kas poleks elu fantastiline, kui ka inimene võiks inimesele sarnaseid teateid anda... ja lihtsalt mitte midagi enamat vastata.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mati: "Kati, palun anna mulle need lepingud, mis ma sinult hommikul küsisin."</div><div style="text-align: justify;">Kati: "<i>Service unavailable.</i>"</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kati: "Mati, oskad sa mulle öelda viimase eelarvekärpe põhjused?"</div><div style="text-align: justify;">Mati: "<i>Oops! Error</i>."</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5368783561391453002?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-78582938966879415322010-09-13T21:55:00.000+03:002010-09-13T21:55:39.197+03:00<div style="text-align: justify;">Oh, kõik need Seinfeldi episoodid... Nüüd mängin ma ise seda rolli, et kui keegi tahab koos minuga mu trepikotta tänavalt sisse astuda, tunnen justkui vajadust küsida: "Tere. On see ikka kindel, et te elate siin ja ei ole mitte varas?" Või siis, et kui saan parkimiskoha otse maja ette oma akna alla, siis kohe hästi nagu ei raatsigi hommikul sealt ära sõita...</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Tegime Dektoriga kompromissi, et ma tõstan oma neljakümne-kahe-tollise elutuppa ja tema oma vinüülimängija. Siin ma siis nüüd laman oma uuel nurgadiivanil ja kuulan üsna valju volüümiga emotsiooni nimega <i>Mono</i>.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Astusin täna Toompealt läbi. Seal oli külm ja kõle ja tühi ja kajas. Tuli meelde küll, miks me seal enam ühtki talve veeta ei tahtnud.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7858293896687941532?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-76275512485345018032010-09-09T20:48:00.000+03:002010-09-09T20:49:01.863+03:00<div><div>kergitet' kulmuga tüdruk<div>sisenes sealt kus pold kedagi</div><div>astus mu ette ja ütles vist</div><div>midagi... ei tea, kas sedagi</div><div><br /></div><div>kuidagi muidugi mõistagi</div><div>vastasin talle ja tunduski</div><div>et kui ta võidan siis kaotan ma</div><div>ja kui ma ta kaotan, siis ka</div></div></div><div><br /></div><div>ühtlas õpetas tüdruk mind</div><div>vaatama kinniste silmega</div><div>nüüd ma siis passingi teisi nii</div><div>ja teised mind imestund ilmega</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7627551248534501803?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-71604972391024579082010-09-09T11:10:00.000+03:002010-09-09T11:11:10.292+03:00<div style="text-align: justify;">Nonoh, nägin täna unes, et elasin jälle kogu oma perega suures majas. Pere oli sealjuures kuidagi umbes kolm korda rahvarohkem, nagu mingi hull kommuun. Äkki kukkusin elutoa põrandale teleka ette selili põrandale maha ja hakkasin krampides värisema ning üle kere helendama. Veidi aja pärast läks see üle, aga tundsin end kui uuesti sündinud. Väga PUHAS oli olla. Ühtlasi olid ilmunud kaks hiiglaslikku hurta, kes mind alandlikult teenindasid (tõid näiteks köögi laualt rabarberikooki). Ülejäänud pere oli mu peale silmnähtavalt kade. Taas täiesti <i>random</i> unenägu, aga hommikul oli kuramuse heatujuline ärkamine.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mis tunne on töötada näiteks kolmkümmend aastat ühes kohas, elada samas korteris koos sama inimesega. Seista iga päev samas bussipeatuses, käia ikka seal samas nurgapealses poes? Või nelikümmend... või kuuskümmend aastat? Minu elus on nii palju muutusi olnud, et ma ei ole üle kahe aasta kestvat rutiini kogenud. Huvitav.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7160497239102457908?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-48457388080493143722010-09-08T15:22:00.000+03:002010-09-08T15:22:29.105+03:00<div style="text-align: justify;">Eile sõitsin läbi tuntud kiirtoidu restorani <i>drive-in</i> tänava. Akna number kaks juures oma ebatervislikku einet oodates märkasin, et välikohviku nurgas istub mees, kelle ekraanilt on ilmselgelt näha, kuidas ta populaarse täiskasvanute lehekülje youporn punkt com vahendusel kuumalt erutavate filmimaterjalidega tutvub. Tsiteerides <i>jälle</i> klassikuid: Kõik on vabadus!</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Viimase paari nädala <i>soundtrack</i> on <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Anathema_(band)">Anathema</a> viimane plaat <i>"We're Here Because We're Here"</i>. Võin täie tõsidusega öelda, et tegu on ühega mu mitmest favoriit-ansamblist. Kummalisel kombel ei ole ma nende esimest plaati kuulnudki. Samas tollasest <i>death/doom/goth metal</i>ist on nad tänaseks (15 aastat ja 8 plaati hiljem) jõudnud emotsionaalselt nukra progressiivse klaveridominandiga ülikauni rokkmuusikani. (Selle klaveri-sõna ma mõtlesin ise välja.) Minu teetass, ma arvan.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4845738808049314372?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-31565689295930629552010-09-07T13:32:00.001+03:002010-09-07T13:34:44.832+03:00<div style="text-align: justify;">Kui Pedaspeal sauna teen ja on hämar, siis panen kütmise ajaks eesruumis ja pesuruumis tule põlema. Ja jätan põlema ka siis, kui ise saunast välja lähen ja sinna kedagi ei jää. Sest mulle meeldib pärast maja poolt sauna poole kõndides vaadata, kuidas sauna akendes mõnus väike valgus on. Lihtsalt.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div><div style="text-align: justify;">Olin kunagi vahepeal nädala maal ja tegin seal mitte-midagi. Täispuhkus.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div><div style="text-align: justify;">Kolime Dektoriga Toompealt ära. Kolime New Yorki. Noh, Kaupmehe tänaval, seal kahe suure maja vahel tänaval seistes on natuke selline suurlinna eliitpiirkonna tunne, njüüjorgi tunne. Ja korterisse saab ometigi liftiga, nii et tuleb seitse korrust taeva poole tõusta. Aknast välja kiigates näeb vastasmajasse sisse. Küllap saame nüüd päris oma <i>Ugly Naked Guy</i> (vt <i>"Friends"</i>). Aga üldse ei eita, et Toompealt lahkume väga raske südamega. Seal on päris Kodu tekkinud, omalaadse superromantika ja muude plussidega, kuid ka külmade ja närivate miinustega. Täispööre.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div></div></div><div style="text-align: justify;">Kui tARTuFF läbi sai, siis oli kuradi hea olla. Kuigi puudujääke ja kalasid oli omajagu, jäin ma isikliku panusega täitsa rahule. Kool, ilma milleta oleks praegu PÖFFile kole keeruline läheneda. Mitte, et praegu ei oleks kole keeruline. Pinged on täiega peal.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kõik otsivad üht ja sama asja. Keegi ei leia.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3156568929593062955?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-18830035179972279212010-08-18T23:54:00.003+03:002010-08-18T23:57:02.414+03:00<div style="text-align: justify;">ÕNN</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">On filme, mis muudavad päris elusid. Vaatasime just üle pika aja üle filmi CLOSER. See on seda teinud ja teeb edaspidigi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">KONN</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Pätsuloigu talu. Ajan hommikul auto oma kohalt ära. Auto alt tuleb nähtavale küllalt suur kärnkonn. Võtan kärnkonna kätte. Nagu miniatuurne Niagara, kuseb konn lahinaga mu püksisääre märjaks. Pärast mõnetist imestamist - ka teise.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">VANN</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Jalutame Kaarliga mööda loomelinnaku territooriumi. Meie kõrval peatub maastur kolme rõõmsameelse ja veetleva naisterahvaga. Meilt küsitakse, ega me ei tea, kuhu on saanud nende vann? Klassikaline malmist vann, noh. Eile jätsid nad selle siia platsile, täna enam ei leia. Me ka ei teadnud.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1883003517997227921?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-42999574310094762952010-08-11T14:24:00.001+03:002010-08-11T14:27:24.645+03:00Ohh ohh oo.<div><br /></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-family: monospace, Helvetica, sans-serif; font-size: 12px; white-space: pre-wrap; "><object width="640" height="385"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/YjcQJYoEpEM&amp;hl=en_US&amp;fs=1"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/YjcQJYoEpEM&amp;hl=en_US&amp;fs=1" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="640" height="385"></embed></object></span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4299957431009476295?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-24347977561840459102010-08-07T17:25:00.002+03:002010-08-07T19:01:55.955+03:00<div style="text-align: justify;">Täna kell 4:27 ärkasin selle peale üles, et hiir tegi mu toas 30cm kõrguseid ja 30cm pikkuseid hüppeid. 5 minutit järjest. Ma ei näinud seda unes. Ja ma ei liialda ega valeta.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ma ei mäleta täpselt, kuidas ma üleeile hommikul kell 4:30 ärkasin. Aga ma ärkasin. (Ja alkohol ei olnud asjasse segatud.) Vahepeal, umbes kell 5 hängisin Viru hotelli ees. Ja siis läksin jälle koju kaheks tunniks magama. Täpselt ei mäleta ka seda, kuidas ma päeva lõpuks uuesti voodisse tagasi sain. (Endiselt ei ole asjasse segatud alkohol, lihtsalt kiired ajad.) Ma ei näinud seda unes. Ja ma ei liialda ega valeta.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Eile öösel oli esimene seanss. Esimene seanss, kus filmi nägi 5-korruselise maja kõrguse ekraani pealt. PÖFF @ Lillefestival. See on mingis mõttes Minu Ekraan. Ja Minu Projektor. Ja Minu Kino. Ma ei näinud seda unes. Ja ma ei liialda ega valeta. (Ja ma ei üritagi oma uhkust varjata.)</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Järgmised nädal aega olen Tartus ja teen tARTuFFi. Kui midagi tehniliselt pekki läheb, siis on see minu kala. Kui tehniliselt kõik õnnestub, siis on see minu ja mu abiliste suure töö vili. Ma veel näen seda unes - koos liialduste ja valedega.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><i>Hiljem lisatud:</i> Rääkides süüreaalsusest. Hetk tagasi ronisin paljaste taldade ja ülakehaga (no kuulge, räigelt palav on ju) oma aknast välja kuuri katusele, et vaadata, kuhu kooles öösel aknast välja visatud Hüppehiir. Vastus: vihmaveerenni. Tõstsin Miki just tagajalgapidi rennist välja, et ta ümbertöötlusesse suunata, kui märkasin, et minust 3 meetrit allpool Toom-Kooli tänaval hakkas vastabiellunud paar oma fotograafile ja operaatorile poseerima. Ma jäin koos oma ohvriga tõenäoliselt kaadrisse. Hmm.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2434797756184045910?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-54423241275019985712010-08-02T14:15:00.000+03:002010-08-02T14:15:55.707+03:00<div style="text-align: justify;">Oli kergelt pilvine ja udune. Lendasin (üldiselt on see mu lemmiktegevus). Seekord lendasin kiiremini kui kunagi varem. Ja kõrgemalt. Otsisin midagi. Leidsin keset lõputut lagendikku suure lepapuu, mille latv oli nõnda kõrge, et kadus pilvesesse. Nii kõrgele ei olnud ma kunagi lennanud. Aga tundsin, et on vaja. Võtsin hoogu ja sööstsin otse üles, puu tipu poole. Lendasin kohe kaua. Õhk läks jahedamaks ja jõudu jäi vähemaks. Aga lõpuks oli latv näha. Ja ma jõudsin selleni. Ladva otsas oli üksainus roheline püstine lepaleht. Noppisin selle sealt ära ja hoidsin kahe näpu vahel, kui äkki kadusid pilved mu ümbert ja kogu kaugele alla jäänud maa oli näha, igas suunas lõputult kaugele. (Selliseid vaateid ei näe filmideski.) Lendasin seal üleval veel ringi ja langesin lõpuks maa poole tagasi. Teadsin, et pean selle lepa ladvast lennates leitud lehe kellelegi andma. Ei teadnud veel, kellele. Aga aimasin.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Oli vist üks elu maagilisemaid unenägusid. Ja jälle tõdesin, et lihtsuses peitub geniaalsus.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5442324127501998571?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-33318261991992344022010-07-30T16:02:00.000+03:002010-07-30T16:02:13.797+03:00<div>punane</div>oksiidne nuga<div>kükitav buda</div><div>munk, silmad kinni</div><div>kõrvad kinni</div><div>süli kinni</div><div>"avame jälle sügisel"</div><div>silt ukse peal</div><div>seal ka jalgratas</div><div>lapikute lohvidega</div><div>läikiv lagi, lihvi seda</div><div>liivapaberiga</div><div>siis ei näe sa ennast peeglis</div><div>mõte annab kinnist tooni</div><div>foonil inimmassid</div><div>kassid kräinuvad nii tüütult</div><div>süütult kahe i-ga</div><div>piiga, tere, võtan, jätan</div><div>matan halle õhupalle</div><div>heeliumiga hääletan</div><div>autodele hääletuile</div><div>meeletuile mõnutuile</div><div>saame kokku, teeme peo</div><div>lähme lahku, ärme seo</div><div>eos juba, <i>ciao!</i></div><div>rendime ennast</div><div>viskame teineteist ära</div><div>ümbertöötlus</div><div>ümber töötus</div><div>tüütult püüdlik</div><div>puudega padujoodik</div><div>tragikoomika ja ülalmainit' munk</div><div>skunk</div><div>sinilillelehk</div><div>ehk eha siiski toob</div><div>romantikat</div><div>semantikat segadusele</div><div>saabuvaid soove</div><div>ingleid ja jumalaid</div><div>kuningaid, kaaslasi</div><div>sõpru ja soosijaid</div><div>kosijaid, kunstnikke</div><div>kaasasid ja kooperatsioone</div><div>langevaid: tähti ja vaenlasi</div><div>tõusvaid: palku ja genitaale</div><div>maale ja mõistmisi</div><div>tühju saale tantsimiseks</div><div>armastust</div><div>tahaks ma</div><div>tahan ma</div><div>nõuan, vajan</div><div>ajan taga</div><div>magan</div><div>sügan</div><div>rügan</div><div>rahulikult</div><div>vaikselt</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3331826199199234402?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-12328507516212370452010-07-28T23:33:00.001+03:002010-07-28T23:37:48.915+03:00<div style="text-align: justify;">Tõin Saabi Pärnust koju. Kiirendab ja jahutab jälle. Üle kuu aja. Hea on. Rahast ma ei räägi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Endal on kumm natuke maas ja juhe natuke koos. Senise kahekümne kaheksa aasta jooksul ei ole ma harjunud, et suvi nii intensiivselt aktiivne on. Mitte et kole lõbus ei oleks, AGA. Istusin täna kalendri ees ja kalkuleerisin, et praeguse seisuga on mul järgmine Vaba Päev 20. august. Seal hulgas on ka nädalavahetused töised: PÖFFi seansid <a href="http://www.lillefestival.tallinn.ee/">Lillefestival</a>il ja <a href="http://tartuff.ee/">tARTuFF</a>i tegemine nõuavad pühendumist. Ehk siis langetasin otsuse, et sel nädalavahetusel jätan kauaoodatud <a href="http://plinkplonk.ee/2010/">Plink Plongi</a> kaalutletult ära ja kolin kaheks päevaks maale. Rahusse. Ja augusti lõpus võtan nädala puhkust.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Armastan oma PÖFFi kampa. Nad on nagu teine pere. Päästavad (iga) päeva.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">P.S. Ühes kommentaaris juhtis Kristjan tähelepanu, et "pealkirjad on siin räigelt kodeeritud". On jah, haha. Neid mõistaks tavaliselt 1...3 inimest (kui nad seda blogi loeksid), sealhulgas mina. Aga nii on ju palju huvitavam ja intrigeerivam kui et ma tituleeriks lihtsalt "Festivali 2. päeva kokkuvõte" või "Olen väsinud" või "Kuidas mu auto rikki läks". Onju. "Mihkli noku" seostub näiteks üleltoodud repliigiga "Mitte et kole lõbus ei oleks," ja pärineb ühest mölamängust, mida me koos Koidu, Oti ja Argoga Viljandis Tasuja puiestee pargipingil õlut juues mängisime. No OLI lõbus. Ja keegi ei saa öelda, et sissekande pealkiri oleks teemast mööda.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1232850751621237045?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-31716519652903576822010-07-23T23:45:00.001+03:002010-07-23T23:51:17.842+03:00<div style="text-align: justify;">Folgil (juba) reede hommikul juhuslikult pealt kuuldud telefonikõne: "Kuule, meil on raha otsas. Vii Tambeti isa jalgratas pandimajja."</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Folk siin Viljandis on ikka sama nagu ta oli seda aastal 2007, kui ma siin viimati nii öelda tavakliendina käisin. Ainult et mina ise olen vist sedavõrd muutunud, et ma olin juba esimese päeva õhtuks festivalimelust väga väsinud. Ma olen seekord muidugi ka üsna pinnapealne publikum... aga siiski on tunne, et kogu seda uut muusikat, mis siin kõlab, olen ma justkui juba varem kuulnud. (Tahan uskuda, et viga on siiski minus.)</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Boonusena muidugi kolm päeva kestnud päris korralik ANDMINE festivali vabatahlikuna ehitusmeeskonnas. Ma higistasin sedasi viimati Indias. Ma nõrkesin sedasi viimati sõjaväes. Aga seltskond on ka sama hea kui sõjaväes. Ja elamus kui India, haha. Siiski tunnen, et see on seda väärt ja tuleksin tõenäoliselt ka järgmisel aastal. Näis. Nuh, festivalijärgne kokkupakkimine on veel ees...</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">P.S. Istun Pärimusmuusika Aidas ja vaatan arvutist <i>Inception</i>i <a href="http://www.youtube.com/watch?v=z75o-F6ja2I&amp;NR=1">kolmandat treilerit</a>. Kuuldavasti "uus klassika", mida pooled Tallinna filmisõbrad on juba näinud. Tunnen, et ma olen eelkõige ikka filmiinimene ja alles siis folgiinimene. Igatsen.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3171651965290357682?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-89387808657324395532010-07-15T22:07:00.000+03:002010-07-15T22:07:37.997+03:00<div style="text-align: justify;">Sõin parajasti tuunikalaleiba ja vaatasin köögi aknast välja. Meil on üle tänava ühed naabrid kel on vana roheline Nissan ja kes on vist kuidagipidi Toomkiriku-inimesed. Mees ja naine. Kolmekümnendates. Nad tunduvad pealtnäha nii aseksuaalsed, et tekkis küsimus, kas nad omavahel üldse kunagi armastust teevad... Just hetkel, kui ma seda küsimust oma peas formuleerisin, astus naispool rohelise Nissani tagant välja, suur ümmargune kõht ees. Ikkagi siis teevad.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Dektoril on vinüülimängija. Tema toas. Dektor on Sitsiilias. Sain täna Madise kaudu kaks (nii sisult kui vormilt) imekaunist plaati: Pelican <i>"City of Echoes"</i> ja The Mars Volta <i>"Amputechture"</i>. Kui Dektor ainult teaks, millised mastaapselt möirgavad meloodiad ta toas praegu maad võtnud on.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Nägin täna öösel unes, et olin oma toas, kõik kolm akent olid lahti ja õhk liikus, aga oli nii soe, et olin padja ja lina märjaks higistanud. Siis sain aru, et poldki uni.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Eile astusin sisse kodutehnika poodi, et PÖFFi kontorisse ventilaator osta. Ei jõudnud härradele veel teregi öelda, kui tagaruumist väljuv müügimees hüüatas mulle otsaeest higi pühkides: "Ventilaatoreid ei ole!"</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><i>Toy Story 3</i> paneb lapsed naerma ja täiskasvanud nutma. Pixar ei oska halbu ega isegi keskpäraseid filme teha.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-8938780865732439553?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-76879694059100578322010-07-12T21:22:00.003+03:002010-07-12T22:50:03.609+03:00<div style="text-align: justify;">Käisime täna Kaarli ja tema Volvoga (mis muide on juba värvatud meie 2011. aasta suvel toimuva Euroopa reisi ametlikuks sõidukiks) lennujaama taga Schenkeris. Täitsa tore oli näha oma Krakowisse maha jäänud Saabi seal kuskile rekkate vahele pargituna. Ilma ühegi kriimu ja mõlgita õnnestus tal niisiis iseseisvalt täiesti hariliku rekka furgooni sees 1200 kilomeetril läbi Ida-Euroopa reisida.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div><div style="text-align: justify;">Praha lennujaamas vabandati <i>ch</i><i>eck-in</i>'is, et lend Tallinnasse on <i>"overbooked"</i>. Vaatasime Kaarliga teineteisele nukralt ja sõnatult otsa, adudes, et ebaõnne ahel ei olegi veel katkenud. Siiski jätkas lahke ja naeratav teenindaja oma liitluset:<i> "...but we will give you business class tickets instead."</i> Noh, me ei keeldunud.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">EELDUS:</div><div style="text-align: justify;">Filmi "Moskiitovõrk" produtsendi Agusti Vilaga sõbrustasime koos Kaarliga ühe Karlovy Vary kuumaveeallika juures. Filmi "Vanapoisid" režissööri Nikolaj Steeni ja produtsendi Rene Ezraga vahetasin kaarte ja seadsin peale seanssi muhedaid suhteid. Filmi "Orion" režissööri Zamani Esmatiga sai Kaarel sõbraks. Filmi "Kasside Ema Teresa" peaosalise Mateusz Kosciukewicziga lõime Aeroporti nimelises lokaalis hommikuni kaelakuti tantsu ja jagasime õlleklaasi. </div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">TULEMUS:</div><div style="text-align: justify;">"Moskiitovõrk" - Grand Prix "Kristallgloobus" ja 30 000 USD</div><div style="text-align: justify;">"Vanapoisid" - Publikupreemia</div><div style="text-align: justify;">"Orion" - Netpaci auhind</div><div style="text-align: justify;">"Kasside Ema Teresa" - Parima näiteja auhind</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">JÄRELDUS:</div><div style="text-align: justify;">Siim ja Kaarel toovad õnne kõikidele peale iseenda.</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7687969405910057832?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-67422083737495194812010-07-04T21:10:00.000+03:002010-07-04T22:11:12.515+03:00<div style="text-align: justify;">Saabumine ja sisse seadmine Karlovy Varysse on olnud nagu üheaastane ajast tagasi rändamine - siin on kõik täpselt samamoodi. Ainult filmid on teised. Ja hotell törtsu parem. Kui ma ütlen samamoodi, siis ma mõtlen, et kõik töötab endiselt sama kellavärgilikult. Nad teevad seda muidugi ka juba neljakümne viiendat korda...</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div><div style="text-align: justify;">Üks lemmikepisoode. Pistsin Krakow-Praha öörongis mingis peatuses pea aknast välja, et hambaid pesta. Üksik latern põles ja <i>Colgate'</i>i tilkus suust rööbastele, kui avastasin, et tegu on Auschwitziga. Niisiis, ma pesin Auschwitzi raudteel hambaid. Religioosne.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div><div style="text-align: justify;">Prahas tegime Kaarliga läbi aasta tagasi nauditud kogemusi. Kõik oli täpselt sama hea. Seekord lisandus Uruguai-Ghana mäng raekoja platsil keset mitmetuhandeinimeselist publikut. <i>Which was nice.</i> Pehmelt öeldes. Ja hilisöine tutvumine samal päeval vanglast vabanenud mustlasest narkodiileriga, kes oma vastset vabadust meiega koos kasiinos tähistada soovis. Me otsustasime elu kasuks ja läksime koju magama. Aga oma hüperromantika, turistihordide ja postkaardi-iluga ei küündi Praha minu jaoks ikkagi tipptegijate sekka. (Aitäh öömaja ja küüdi eest, Johanna, kriitikat ära võta isiklikul, eks, haha.)</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Aga nüüd siis Karlovy Vary. Töölõbu. Lõbutöö. Intensiiv. Täna on seni nähtud neli filmi, kaks on veel plaanis. No ma ei tea, kuidas vaimne tervis vastu peab...</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Siin on palav.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">P.S. Eile nägin oma isikliku silmaga Thelma Schoonmakerit. Lausidioodina sain ma sellest kahjuks alles TÄNA aru. Lehes oli pilt. Arvake, kas kahetsen, et tema avalikust loengust mööda jooksin, aru saamata, et kõneleb nelikümmend aastat Scorsese filme monteerinud elav legend.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">P.S.2. Kui hotelli vastuvõtule oma ID ulatasin ja sõbralik härra sellele pilgu heitis oli tema välkkiire vastus: <i>"Oh, you are from Estonia! Do you speak russian?"</i> Selline seos siis. Vastasin püüdliku tuimusega: <i>"Da. Gavarju."</i></div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6742208373749519481?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-68636989270319829342010-07-01T17:48:00.000+03:002010-07-01T18:48:36.789+03:00<div style="text-align: justify;">Tragikoomiline rõudmuuvi. Eluseiklus. Elu Seiklus. Mul on selle reisi jooksul nüüd ikka mõned sellised hetked olnud, kui ma ei suuda uskuda, et tegu on tegelikkusega. Ma olen kuidagi harjunud, et kui sa näed vaeva probleemi lahendamiseks, siis probleem ka lahendub. Või vähemalt sa liigud lahenduse poole. Aga. Kõik head ideed, mis sul tulevad, osutuvad ühel või teisel põhjusel ebareaalseks ja probleeme tekib käigu pealt veel juurde. Mõtled välja näiteks kolm võimalikku stsenaariumit - ja juhtub ikka neist veel kehvem, mingi neljas. Eile õhtul oli meil igatahes emotsionaalne põhi käes.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Eile hommikul osutus niisii, et auto seisukord on nelja-päevase Krakowis seismisega veelgi halvenenud ja meie optimistlik plaan siit ettevaatlikult Prahasse ja Tallinnasse sõita on teostamatu. Õigupoolest ei saanud me isegi linnast välja ja veeresime tohutu tossupilve ja rusikavibutuste saatel tagasi Krakowi juudilinnaossa Kazimierzi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Pärast kõikide võimalike lahenduste läbikaalumist ja -uurimist (ootan huviga oma telefoniarvet) ning raha- ja närvikulu ekviliibriumisse viimist lõppes episood esialgu nii, et Surnud Saab seisab praegu Schenkeri parklas kuskil Krakowi äärelinnas ja ootab, et ta siit millalgi paari nädala pärast rekka peale veeretataks ja n-ö "mustalt" Tallinnasse sõidutataks. Ma olen kõiksugu vastutulelikke inimesi juba ette nii palju tänanud, et tühi tunne on. Vaatamata arvukatele "aitähhidele" läheb see nali (transport+remont) mulle lõppkokkuvõttes nii palju maksma, et. Jah. Aga raha ei ole ju kõige olulisem. Vähemalt ma sisendan seda endale.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lisaks on munast koorunud ka üks tööalane probleem, mis kogu asjale veel nagu väga terava vürtsi juurde lisab. Aga sellest ma ei räägigi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ja siis on veel mõned poolnaljakad vastassugupoolega seotud "probleemid" old, mille suhtes ma siinkohal samuti salapära säilitan.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kõik need hetked, kui me Kaarliga Saabi või tööga ei tegele, on meil aga äärmiselt muhedad ja mahedad. Kas on mõtet jamade pärast kogu reisi pea norgus istuda ja muretseda? No ei ole ju.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Meil on nüüd taskus tänase öörongi pilet marsruudil Krakow-Praha ja 10. juuli lennuki broneering marsruudil Praha-Tallinn. Üks põnev transformatsioon, millega me täna pea tund aega tegelesime oli: muuta oma pagas "automatkalise" omast "ühistranspordimatkalise" omaks. Autosse võtsime ju kaasa kogu elu. Enamus sellest elust jäi nüüd Saabi pagasiruumi (kaasa arvatud mu maailma parim tekk ja padi, haha).</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kontrast murede ja rõõmude vahel on siin Krakowis olnud maitselagedalt suur. Autojamadele vastukaaluks on linnal olnud pakkuda magusaim pärnaõielõhn, lämmatavad naeruhood, parimad istumised/astumised ja huvitavaimad vestlused teiste maailmakodanikega (või kodanikega teisest maailmast). Ja ma usun, et summeerituna annavad need kokku ikkagi ühe Väga Hea Tragikoomilise Rõudmuuvi stsenaariumi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><i>To be contiunued...</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6863698927031982934?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-18772626242214682172010-06-28T17:31:00.003+03:002010-07-01T19:11:37.963+03:00<div style="text-align: justify;">Tere Poolamaalt, Krakowi linnast. Oeh. Mõned punktid toon välja.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Meil Kaarliga see muusika värk töötab. Autos on igale piirkonnale, kellaajale ja tujule vastav plaat. Lätis <i>Metsatöll</i>, Leedus <i>Dead Can Dance</i>, Poolas <i>Chopin</i> ja nii edasi. Vahepeal häälestame kohalike raadiote sagedustele, kus maheda häälega mehed mängitavad meelaid palu.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Läti õnnestus muide eksperimendi korras läbida nii, et autot kordagi ei peatanud. Isegi valgusfoorid üritasime vastavalt ajastada. Meil on Lätiga üldse mingi värk. Ei-värk.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Leedus tegime Kaunase üllatus-peatuse, jõime kalja, vaatasime raekoja platsil suurelt ekraanilt jalkat, töllerdasime inmtühjas ja ilma valgustuseta pargis. Ootamatu.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Põhja-Poola ürgmetsas tehtud plaaniline 2-tunnine autos magamise peatus venis täiesti kogemata 7,5-tunniseks üllatavalt kosutavaks nohisemiseks. Aga me liigume üldiselt operatiivselt kohendatava graafiku alusel, nii et klappis.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kuskil Poola keskel, ühel väga kitsal ja kaubaautodest kubiseval pikal sirgel tuli Saabist kogu toss välja. (Meie taga pisikese punase Suzukiga sõitnud ja suitsupilve sisse kadunud naine suri tõenäoliselt ehmatusse.) Autol kadus kiirendav jõud ja summutist pahvis lõputult valget tossu. Umbes viis minutit kahest suust tulevat vänget vandumist teeäärses võsas, kolm-neli telefonikõnet kodumaistele spetsialistidele ja asi selge. Saabi turbo surnud. Õli, mis peaks sellest läbi jooksma, jookseb selle sisse ja põleb seal ära, kui turbo "buusti andma hakkab". Siit tekkis täiesti asjatundmatu (aga tundub, et geniaalne) plaan siiski Krakowisse sõita ja siin kunagi esmaspäeval Saabi esindusse pöörduda. Ehk siis järgmised 350 kilomeetrit sõitsime mitte spidomeetri kiirusenäidiku (see jäi üldiselt 70 ja 90 vahele) vaid turbo-seieri järgi - põhimõte selles, et kiirendada tohtisime täpsel nii mõõdukalt, et turbo buustima ei hakkaks ja õli ei kärssaks. Täiesti uudne ja "puhastav" kogemus, teate.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Selle tagajärg, et autol ei tööta ei konditsioneer ega nüüd ka turbo, õnnestus kütusekulu ajalooliselt madalaks ajada. Lubasime, et kõik need kokkuhoitud žlotid teisendame kohalejõudes õlledeks. Õigupoolest <i>let's think twice</i>, sest teadjamate sõnul on tolle turbonduse remontimise ees vaja viiekohaline rahasumma välja käia. Näis.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mõnusa odava hosteli leidmine sujus nagu kellavärk. Nende asjadega on meil siin üldse tõeline <i>flow</i>. Leiame ägedaid elamusi vaistu järgi või õnne najal. Esimesel õhtul astusime sisse imesse nimega <i>Alchemia</i>. Koht, mis teeb lõdva randmega ära igasugustele Von Krahlidele ja Juuksuritele ja Nokudele ja Levikatele. Seda ei saa kirjeldada, seda peab ise kogema. Vähe sellest, tuli välja, et <i>Alchemia</i> jätkub keldris, kus toimus pidu nimega <i>"Baltic Balkan"</i>. No ma ei ole mingi eriline peo- või tantsumees, aga see oli Minu Elu Pidu. Tantsisime täiesti umbisikuliselt ja tunde. Kõik tantsisid. Kõik. Vahetpidamata.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Tutvutud kole huvitavate ja sümpaatsete inimestega, võetud osa Krakowi juudikultuuri festivalist, söödud parimat salatit, joodud külma õlut. Käidud, käidud, käidud. Krakow on ehe ja sundimatu linn, millest õhkub ausat, puhast ja mitmekülgset kultuuri. Krakow on võimas. Ma vean kihla, et ma tulen siia veel tagasi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Nüüd oleme just sisse kolinud hostelisse number kaks (mis muide asub eelmise kõrval). Kaarel teeb siestat. Kohe süstime oma turbovaba rootslasega tipptunniummikusse ja üritame jõuda kohalikku Saabi esindusse, kus peame umbkeelsetele meistritele selgeks tegema probleemi olemuse ja kauplema välja parima võimaliku lahenduse.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Hoidke pöialt. Annetus ootan Swedbanka arvele number 221010160939.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">P.S. Aga üldiselt on töötanud väga hästi too "kui ma ei saa midagi teha, siis on parem mitte muretseda" taktika. Väiksed vastulöögid mobiilsuses ei ole seni vähimalgi määral reisi suurepärasust kahandanud.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><i>To be continued...</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1877262624221468217?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-6272663329378359752010-06-16T22:03:00.001+03:002010-06-16T22:09:46.850+03:00<div style="text-align: justify;">Vaata öösel häid ja halbu filme. Varahommikul helista Hiinasse ja küsi, kuidas seisud on. Käi laos oma uut projektorit imetlemas, mõõtmas ja mõõtkavas paberile joonistamas. Planeeri välisfestivali külastust. Kohtu sponsoriga. Vaidle öösel vaadatud filmide üle programmikoosolekul. Astu sisse metallitöökotta ja tee keevitaja Ruslaniga kaupa. Käi Euroopa Filmiakadeemia juhtidega lõunal. Astu vahepala mõttes sõpruskinno sisse ja imetle suurel ekraanil aasta oodatuima filmi treilerit. Ära jälgi MM-i. Testi hilisõhtul 13-meetrist täispuhutavat kinoekraani. Joo üks õlu. Ära mõtle liiga palju. Vaata öösel häid ja halbu filme.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Rubriik "Sotsiaalmeedia varjuküljed". Facebooki vestlusaknas kõnetas mind täna noor tuttav ja esitas järgneva palve: "Saada mulle palun Farmvilles triibuline jänes ehk Dutch Rabbit. Saadan tagasi." Palun aidake mul sellele vastata, et ma ei peaks vestlusaknasse "MIDA PERSET?" kirjutama.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-627266332937835975?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-89087981295150591292010-06-13T23:59:00.002+03:002010-06-14T00:29:34.655+03:00<div style="text-align: justify;">Pedaspeal on meie sauna pesuruumis kaks riiulit. Ühes on punane seep ja punane švamm. Teises on sinine seep ja sinine švamm. Ma ei tea, kas see on juhuslik või sihilik, aga ma armastan oma ema ja isa.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Aga üldiselt, kui sul on kuskilt kuuldud, et pakkuda hästi hea (no ikka kohe eriti hea) kahe magamistoaga korter Kadriorus või Pelgulinnas või Kalamajas või kuskil mujal, siis anna teada, eks. Me Dektoriga tahame kunagi varsti millalgi suve lõpus kolida.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Puhkusega on selline imelik asi, et ta tuleb muudkui lähemale, aga tunne ei ole üldse hea. Liiga palju asju on vaja veel teha ja liiga palju asju jääb tegemata. Aga tahaks ju välja lülitada. Laupäeva öösel projektsionistist ja programmist ja projektorist ja treilerist ja lepingutest ja /.../ mõeldes ütlesin endale korduvalt: "Siim, sul ei ole sellest mõtet praegu mõelda, sest täna siin praegu ei saa sa midagi muuta." See on selline "hea vaev", mis ei ole ebameeldiv, aga väsitab kangesti ära.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Toimub palju, aga muud eriti ei toimu.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-8908798129515059129?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-27324222403967590692010-06-05T21:44:00.001+03:002010-06-05T21:57:40.230+03:00püstitatud projekt:<div>uurida Sille selja siidilt</div><div>elu mõtte mõnusust</div><div>magusat, oo, maailma magusat</div><div><br /></div><div>Peetri punased õhupallid</div><div>paistsid Pirita poolt</div><div>majade ja müüride kohalt</div><div>oma silmaga, ilmselgelt uduselt</div><div><br /></div><div>varahommikune päike paistab</div><div>paistab vaid produktiivsele protsendile</div><div>Paulile paistab ka</div><div>Paulil on pohmakas</div><div><br /></div><div>sinuga, Sven, koos olla</div><div>on nagu seista kummikutega vannivees</div><div>nagu on</div><div>aga nagu ei ole</div><div><br /></div><div>Teele tegelikult ei reetnud teid</div><div>ta lihtsalt teeskleb nüüd teistele</div><div>tundeid</div><div>ja tegelikkust</div><div><br /></div><div>napilt naeratavad noodid</div><div>Nora nukrad näpud</div><div>muusikakooli õpetaja</div><div>sahtli vahel</div><div><br /></div><div>alustasin rõõmsalt</div><div>lõpetan õõnsalt</div><div>mis sest</div><div>Siimul super</div><div><br /></div><div>__________________</div><div><i>aka</i> "Isekas luuletus, millel on võti, mida keegi ei saa"</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2732422240396759069?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-71263887572198271382010-06-02T13:40:00.001+03:002010-06-02T13:46:27.279+03:00<div>eile õhtul kuuvalges ma</div><div>oma mõtted-mälestused</div><div>pealaele</div><div>kenaks krunniks kokku kammisin</div><div><br /></div><div>mitte midagi ei jäänud järgi</div><div>pärast seda kui</div><div>hommikune reaalsus-tuulehoog</div><div>roosa patsikummi õhku lennutas</div><div><br /></div><div>kiilaspäisus pole siiski pahe</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7126388757219827138?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-10823900987276212002010-05-21T23:59:00.004+03:002010-05-22T00:10:07.634+03:00<div style="text-align: justify;">Mulle meeldib see hääl, mida teeb jogurtipakk siis, kui sa ta külmkapist välja võtad ja enne avamist loksutad. Blumblumblump.<br /><br />Mulle meeldib see, et kui ma täna hilisõhtul oma Statoili tanklas parkivale Saabile lähenesin, siis lendasid auto kohal kaks valget liblikat.<br /><br />Mulle meeldib see, et meil läks korda tänane pisike üritus Vabaduse väljakul, kus Just Film näitas UNICEFi Sinise Nädala raames filmi "Beautiful Losers" vabaõhuseanssi (<a href="http://eyesucklife.blogspot.com/2010/05/beautiful-losers-vabakal.html">fotoblogis</a> ka mõned kaadrid, <a href="http://rohtla.planet.ee/losers/">albumis</a> rohkemgi). Triviaalinfona siia juurde, et too oli siis nüüd minu elu esimene kinosündmus, mille tehnilist poolt ka mina orgunnisin. Mulle meeldib.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1082390098727621200?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-36843917595267368322010-05-18T23:51:00.000+03:002010-05-19T00:11:10.228+03:00<div style="text-align: justify;">Mul jäävad ajapikku ikka mingid poolikud ideed <i>draftina</i> seisma. Mis nad ikka seisavad. Panen nad siia. Üks on sügisest, üks talvest, üks kevadest.</div><div><br /></div><div><br /></div>me eksisime ära<div>sära, sära läks</div><div>ära<br /><div>ju mõned ajad tagasi</div><div>mingi ühe olulise hetke maha magasin</div><div>rada läks pikaks ja pimedamaks</div><div>õrn jää naks ja naks</div><div>oksad lõid näkku</div><div>ärtuemanda sära</div><div>läks ära</div><div>oli imelik öö</div><div>ja peale seda ikka</div><div>kohustuslik päev</div><div><br /></div><div>---</div><div><br /></div><div>kas selleks et olla naljakas<div>on vaja teha nalja</div><div>ja selleks et olla kurb</div><div>peab nutma hakkama</div><div>ei ei</div><div>naiivne suhtumine</div><div><br /></div><div>---</div></div><div><br /></div><div>sa jõid kohvi</div><div>toetasid tassi vahepeal</div><div>vastu põske</div><div>et oleks soe</div><div>mulle jäi see kohe kuidagi</div><div>meelde</div><div>mõtlesin et</div><div>mainin</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3684391759526736832?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-44215681744184627582010-05-11T04:15:00.001+03:002010-05-11T04:35:58.897+03:00<div style="text-align: justify;">Jah, ma tean, et see ei ole kooskõlas ühegi hea maitse eeskirjaga, aga ma lihtsalt PEAN seda tegema ja siia JÄLLE sel teemal kirjutama. See lihtsalt on uskumatu. Eelmärkused: 1) alljärgnev on keelatud nõrganärvilistele ja loomakaitsjatele ja 2) alljärgnev ei sisalda liialdusi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Eile öösel ärkasin üle mitme kuu jälle selle peale, et kuulsin hiirte tegevust. Avastasin nimelt, et näriline oli vedanud küpsise mu teleka eest karbi seest toa nurka põrandaprakku ja alles viimasel hetkel avastanud valearvestuse - küpsis ei mahu prakku. Ragistas siis selle kallal, et küpsise mõõtmeid vähendada.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Seadsin üles lõksu (mis muide oli ka mu põrandalaua alusest hoiukohast ära tassitud - sain ta vaevu pliiatsiotsaga sudides kuskilt soojustuse vahelt kätte). Samal ööl saaki polnud, kuigi küpsisetükk oli lõksust ära viidud.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Teisel ööl fikseerisin küpsise lõksu külge kruviga, raisk. Proovigu niisama ära viia.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ärkasin (kell 3:05 oma sünnipäevaööl) lõksu plaksu peale üles. Tule põlema pannud, avastasin kinnise lõksu ja selle kõrval istumas hämmeldunud hiiglasliku hiire, nina veidi verine. Lihtsalt vaatas mulle otsa. Võtsin õhtust voodi kõrvale jäänud teetassi ja panin hiirele peale.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kuidas tappa hiir? Kõige otstarbekam ja veretum tundus uppumissurm. Viisin miki tassiga vetsupotti ja tõmbasin vett. Selgus, et hiir on ootamatult atleetlik vastuvoolu ujuja. Või siis suudab lihtsalt korgina vee peal püsida, ma ei tea. Igatahes pärast kaht veetõmbamist vaatas loom mulle ikka sama üllatunud <i>wtf-</i>näoga otsa.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Appi tuli potihari, millega surmamõistetu vee alla lükkasin. Natuke ootamist ja vaikus. Hiir kadunud. Kuid kuskilt kostab kraapimine. Hoolika kuulamise peale sain aru, et potis hiir tõesti enam ei ole, vaid on torustiku kaudu järgmise <i>exit</i>ini edasi liikunud. Duši äravool.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Vandusin.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Jah, hiir oli duši trapi haisulukus kinni - kraapis ja sulistas seal nii nagu oleksin üritanud mikromootorit veega alla lasta.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Vandusin.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lasin dušist vett peale. Ei midagi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Vandusin.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lõpuks lasin suure kausi vett täis ja kallasin selle ühe korraga trappi. Ja siis tõmbasin potile ka vee peale, et hiirel mingitki võimalust uuesti kuskile püsima jääda poleks.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Vaikus.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lein.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kui ma ise ei oleks oma Toompea hiirepüügiseiklusi läbi teinud, siis ma ei usuks neid lugusid.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Palju õnne sünnipäevaks, Siim Rohtla.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4421568174418462758?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-46281450549947310702010-04-30T11:51:00.003+03:002010-04-30T12:00:21.903+03:00<div style="text-align: justify;">Eile öösel nägin unes, et sõber palkas mind oma majja gaasikütet paigaldama. Ma ei osanud. Panin seal midagi põlema hoopis. Veidi. Täna öösel nägin unes, et võtsin osa lauluvõistlusest. Ja ei osanud sootuks laulda. Veel nägin, et istusin oma Kose vanatädi maja ees tee ääres ja loendasn möödasõitvaid autosid. Ja pidevalt läks segamini. Ehk siis - ka ei osanud. Õnneks tegelesin täna öösel üle mitme-setme aja ka oma lemmiktegevusega. Lihtsalt pulli pärast lendasin ringi mööda TTÜ <i>campust</i>. Tohutu kiirusega mööda neid pikki koridore ja sisehoove, tudengite peade kohal. Kõik vaatasid ja imestasid.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4628145054994731070?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-44933462564120767512010-04-19T10:24:00.003+03:002010-04-19T10:30:02.805+03:00<div style="text-align: justify;">Aastatel 2000 ja 2001 olin ajateenistuses. Kuus aastat läks mööda ja tahtsin minna vabatahtlike reservohvitseride kursusele. Sain. Aga viimasel hetkel saadeti koju, kuna oli süda natuke imelik. Veel kolm aastat ja postkasti tuli kutse kaitseväe õppekogunemisele. Jooksin nüüd veidi doktorite vahet ja sain täna paberi, millel anti teada, et mind kustutatakse siiski riigi reservväelaste nimekirjast. Mõtlen, et see on vist natuke sama tunne kui naistel, kel on menopaus. Et nüüd ma ei ole nagu enam Mees? Hmm. Heh.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4493346256412076751?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-61992677193287825972010-04-17T19:59:00.005+03:002010-04-17T20:16:30.041+03:00<div style="text-align: justify;">Neljapäeval tuli mul mõte. Tegin sellest kohe kindla plaani. Et kunagi, kui ma elan kuskil, kus on oma hoov ja suurem tuba, siis võtan koera. Võtan kas Saksa lambakoera või labradori retriiveri. Käiks siis jalgrattaga sõitmas, nii et tema jookseks kõrval, kõrvad lehviks ja keel oleks otsapidi selja peal. (Tal.) Mina paneks tema liikuma ja tema paneks minu liikuma. Ja koolis käiks temaga korralikult, et oleks normaalne tubli peni. Õhtul ta tuleks ja paneks mulle koonu põlve peale. Ja hommikul, kui mina hommikumantliga ajalehte tooks, siis ta läheks ajaks vareseid taga. Oi, me oleks hea paar. Kaks vanapoissi. Selline mõte tuli.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6199267719328782597?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-90085042245312147702010-04-07T11:52:00.002+03:002010-04-07T11:54:35.382+03:00dünaamilised tunded<div><br /><div>hoidsin kõrvu kinni ja</div><div>"ma ootan sind siin"</div><div>hüüdsin sulle väga <i>fortissimo</i></div><div><br /></div><div>meie kahe partituuri</div><div>tegin sinu alla kinnisilmi märkuse:</div><div>"ole minuga palun <i>pianissimo</i>"</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-9008504224531214770?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-12433330026503330242010-03-25T12:27:00.003+02:002010-03-25T17:20:04.714+02:00<div style="text-align: justify;">Saime täna kontorisse uue espressomasina. Oleme seda siin nüüd katsetanud. Justkui veidi laksu all. Nagu Häli ütles: "Ma ei suuda keskenduda, aga teen kõike ülikiirelt."</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kuigi eelmisel nädalal Grazis sai ikka tööd ka tehtud, on käesolev nädal täielik paanikaosakond old. Tegelemata teemasid ikka jagub. Mac'is töötav <i>Things</i> programm virutab iga öö kell 24:00 jälle uued ülesanded lauale. No mis teemadega ma näiteks tegelen: kinode bronnimised ja lepingud; festivalile oma 35mm kinoprojektori ja suurte ekraanide hange (Hiinast, Saksast, Inglismaalt?); võimalik<i> iPhone</i>'i rakendus festivali ajaks; uus ja parem andmebaasisüsteem; uus ja parem subtitreerimissüsteem... ja muud sellist.</div><div><br /></div><div>Ja lihtsalt ära mainimise korras - tänase päeva lood:</div><div><a href="http://www.youtube.com/watch?v=G1f2M5G9KG8">Travis - "Sing"</a></div><div><a href="http://www.youtube.com/watch?v=pmzkmqvuDiE&amp;feature=fvst">The Stranglers - "Golden Brown"</a></div><div><a href="http://www.youtube.com/watch?v=tSn3w_ZlJSo">The Beatles - "Old Brown Shoe"</a></div><div><a href="http://www.youtube.com/watch?v=fk1Q9y6VVy0">Snow Patrol - "Open Your Eyes"</a></div><div><a href="http://www.youtube.com/watch?v=73YjnOPM324">Coldplay - "Fix You"</a></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1243333002650333024?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-48830737454048928352010-03-21T23:59:00.003+02:002010-03-26T01:36:32.010+02:00<div style="text-align: justify; ">10:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Nagu tähelepanelik lugeja eilsest mäletab, oli täna eesrindlik plaan juba ennelõunaks Viini jõuda. Kell 7:00, kui äratus helises, tekkis aga hoopis hipilikum plaan end välja magada. Õigupoolest ei ole seda siin teha saanud. Kuna olin unustanud "ÄRA SEGA" sildi uksele riputada, siis astus toateenindus praegu sisse. Ja vabandades sama kiiresti välja. Aga ajas mind üles ikka. <i>So much for that link...</i></div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">10:15</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Hommikusöögilauas ütlen festivali juhile Barbarale mõned kohustuslikud, kuid täiesti siirad tänusõnad. Tead, kuigi see nädal on hulluleelselt tihe ja kurnav old, on nüüd ikka kurb ka, et otsas.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">11:45</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Jalutan rongijaama poole. Pole siin linnas veel kordagi ühistransporti kasutanud. Tunne nagu oleks jalgsi läbinud sadu kilomeetried. Ja miks ma alles TÄNA näen kauplusi, kus müüakse <i>Back To the Future</i> filmist tuntud DeLoreani ajamasina mudelit (15€) ja muud sellist mõnsat? Mul pole seni veel ühtki suveniiri ega kingitust. Ma ei tavatse (ega kavatse) neid ka osta, kui ma just midagi ERITI rabavat ei näe.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">11:46</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Minust kolme meetri kaugusele tee äärde peatunud moodsale mustale Audile sõidab uljas Seat täiskiirusel tagant sisse. Ei ole varem autoavariid pealt näinud. (Välja arvatud enda omi.) Juhtide kehad on terved, kuid vaimud murtud.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">12:26</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Rongi aknad on nii määrdunud, et kaamera autofookus ei haaku mitte kaunite vaadete, vaid aknakakaga. (No tegelikult nii hull ikka ei ole ka, heh.) Meeldib, et tolle reisi jooksul on jällekord lõkkele löönud kirg mu kaamera vastu. (Pildid <a href="http://eyesucklife.blogspot.com/2010/03/diagonale-2010.html">siin</a>.)</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">12:50</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Siin (raudteel Grazist Viini) saab ikka läbi oma silma aru, mida mõeldakse, kui öeldakse, et Munamägi pole mingi mägi. Kaljuste ja metsaste tippude nägemiseks peab pea päris kuklasse kallutama. (Sellesse grandioossusesse sobib praegu hästi ansambli <i>Tool</i> plaat <i>"Lateralus"</i>.) Ja rääkides üles vaatamisest: ma ei ole terve Austrias oldud nädala jooksul näinud ühtki märkimisväärset pilve. Vahva, et nüüd jääbki tollest kandist taoline päikseline mulje.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">13:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Õde Anni saatis sõnumi, et lapsepõlvesõber Riste seest tuli täna öösel välja pisike tüdruk nimega Mia. Ja Anni, kes parasjagu ämmaemandaks õpib, võttis selle pisikese tüdruku ise vastu. Ja kõik on terved ja õnnelikud. Spets.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">16:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Ma nüüd ei olegi väga muserdatud, et mu Viini-tuur täna ära jäi. Siin sajab päris korralikult vihma. Viini lennujaam on igatahes kohe väga kole, aga et ma siia endale omaselt üsna suure ajavaruga saabusin, siis tuleb head nägu teha.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">17:55</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Mingid sommid haakisid end mulle sappa. Iga kord, kui meie pilgud kohtuvad, siis nad küsivad mult küsimusi <i>a la</i> "Kas sa tead, kus kohvik on?". Kuulge, pange ennast põlema.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">18:20</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Üks neiu siin <i>Gate B38</i> juures askeldab midagi oma <i>iPhone</i>'is. Ja nii keskendunult, et kulm on hästi kipras ja suu torus ja nina krimpsus. Kui ta ennast näeks, siis ta naeraks.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">19:40</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Lennukis. Mu ees olevas istmereas number 22 istuvad kolm tsirka 45-aastast ärimeeste välimustega kiilanevat (kuklad on mulle ju eriti hästi näha) meest ning vahetavad ja kopeerivad üksteise arvutitesse mälupulkade sisu, milleks on näiteks filmid <i>2012</i>, <i>Sherlock Holmes, </i><i>Avatar</i> ja <i>I</i><i>nglourious Basterds</i>. Ja pange nüüd tähele - esimest korda elus näen praegut, milline näeb välja kinoseansil kaameraga üles võetud film.<i> Inglourious Basterds</i>, varustatuna vene ja saksa subtiitrite ning VÄGA madalakvaliteetse pildiga. Tahan nutta.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">(Muuseas, ma luban, et alates homsest ma siia blogisse enam nii palju ei kirjuta!)</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">22:30</div><div style="text-align: justify; ">(nüüd juba koduvööndis)</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Nigu ma Helsingis lennukist maha astusin ja jõudisin oma suurele ja mõnusalt jahedale tekialusele mõtlema hakata, tuli teade, et Tallinna lend on edasi lükatud. Väljas on selline tuisk ja torm, et. Ma olen nii neetult unine ja tüdinenud, et see teeb mind emotsionaalseks. <i>Fail.</i></div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">02:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Kodus. Tere. Aitäh. Head ööd.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4883073745404892835?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-7134338243465048942010-03-20T23:59:00.004+02:002010-03-25T12:10:52.751+02:00<div style="text-align: justify; ">9:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Öösel oli kuskil üle koridori kirglik vahekord. Kostis kiljeid. Meenus "ladinakeelne" lugu <i>"Gaudete"</i> filmi "Parasüntaksi memorandum" saundträkilt: "<i>Cunilingus Vagina, Fellatio Fallus, Fantasiae Orgie, Multiple Orgasmus"</i>.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">11:45</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Esimese filmiga oli nüüd küll ikaldus. Kui üleeilne <i>"Mein Kampf"</i> oli ägedalt teatraalne, siis too, millelt praegu välja astusin, oli piinlik. Režissöörihärra on ka muidugi juba 89-aastane...</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">12:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Seisan parajasti Grazi Tehnikaülikooli auväärse hoone ees ja vahin päikesesse, kui äkitsi hakkab midagi metsiku valjudusega üürgama. No umbes nagu oleks II Maailmasõda ja algaks õhurünnak. Nõuan möödujailt selgitust. Tegu on igal laupäeva keskpäeval testitava linna tuletõrjealarmiga. Noh... et siis töötab.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">13:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Istun pargis ja joon õlut, mille etiketil seisab "Austria parim õlu". (Aga ma vist sain sellest loosungist ikka valesti aru.)</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Park on umbes kolme Tammsaare suurune. Muru juba kergelt rohetab. Üks preili pikutab suure puu juurte vahel neoonrohelisel matil ja loeb raamatut. Üks vanem daam pistis just oma kassipoja suuruse koera õlakotti ja ütleb talle midagi umbes nagu "Tsu-tsu-tsu-tsu!". Eemal mängib noor emps oma kahe lapsega kulli.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">16:15</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Veel üks igav dok nähtud. See selleks. Võtsin kaasa ühe rammusa <i>calzone</i>'i ja jogurti ja istun nüüd juba ühes teises pargis. Siin on vähemalt kolm erinevat seltskonda pingutanud kahe puu vahele rihma, mille peal nad siis nöörilkõndi harrastavad. Pärast seda, kui ma üht sellist tiimi oma kaameraga mitmest rakursist jäädvustanud olin, peaaegu sunniti mind ka köiele. Keeldusin, kuna nad keeldusid seda mu jaoks vastu maad laskmast.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">17:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Siin kino kohvikus on seinal kell, mis näitab Londoni, New Yorgi ja Rooma aega. Dektor on Roomas, saatis enne sõnumi, et on kolosseumis, kus on turiste rohkem kui Eestis lund. Mul on hea meel, et Graz ei ole klassikalises mõttes üldse turistilinn. Patseerin ringi enamasti ilma oma festivali kaelakaardita - nii ei erista mind kohalikest vist miski. Vist.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">(Üks varasem väljaöeldu vajab korrektuuri - Diagonale siiski kasutab vabatahtlikke, aga rohkem festivali ettevalmistuses ja n-ö telgitagustes. Kinode infotöötajad ja muu esindav meeskond on siiski palgaline.)</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">18:15</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; "><i>"La Pivellina"</i> - tundus (TUNDUS!) mõnus film. Kahjuks oli ingliskeelne subtiiter jälle ära unustatud. Aga kuna ma olin saalis vist ainuke, kes sellest puudust tundis, siis ma väga märatsema ei hakanud. [Hiljem lisatud: "<i>La Pivellina"</i> pani Diagonale võistlusprogrammi kinni.]</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Istun siin infolaua kõrval, kuhu ilmus äkki üks SUUR mees ja küsis infotöötajalt väga tõsise näo ja valju häälega: <i>"How many people are sitting in this screening at this second? I... want... to... know...!"</i> Oot, kohe kui ta ära läheb, siis ma küsin infokalt, kesse jurakas selline on. Haa, ta on selle kino omanik. Ma natuke kartsin teda.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">23:15</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Istun ja vaatan oma Diagonale viimast filmi. Vahva, et sünopsise sõnul ei ole režissöör kasutanud tüüpilisi maailmalõpufilmile omaseid klišeesid. Ei ole tõesti. Küll aga on ta kasutanud kõiki teisi saadaolevaid klišeesid. Seda sünopsis ei maininud.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">23:59</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Niisiis, kokkuvõttekene:</div><div style="text-align: justify; ">- külastasin 5 päevaga 18 seanssi, sealhulgas:</div><div style="text-align: justify; ">- 5 lühifilmi</div><div style="text-align: justify; ">- 6 dokumentaalfilmi</div><div style="text-align: justify; ">- 10 täispikka mängufilmi (kõik, mis festivalil teoreetiliselt tõlgitud olid)</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Diagonale2010 paremad palad (kronoloogiliselt):</div><div style="text-align: justify; ">1. <a href="http://en.diagonale.at/fetcharticle.php?puzzle&amp;page=7348&amp;fid=3880">Der Kameramörder</a></div><div style="text-align: justify; ">2. <a href="http://en.diagonale.at/fetcharticle.php?puzzle&amp;page=7348&amp;fid=3367">Talleres Clandestinos</a></div><div style="text-align: justify; ">3. <a href="http://en.diagonale.at/fetcharticle.php?puzzle&amp;page=7348&amp;fid=3892">Herbstgold - Finish Line Heroes</a> (siia läheb minu peaauhind)</div><div style="text-align: justify; ">4. <a href="http://en.diagonale.at/fetcharticle.php?puzzle&amp;page=7348&amp;fid=3573">Mein Kampf</a></div><div style="text-align: justify; ">5. <a href="http://en.diagonale.at/fetcharticle.php?puzzle&amp;page=7348&amp;fid=3390">Verliebt, Verzopft, Verwegen</a></div><div style="text-align: justify; ">6. <a href="http://en.diagonale.at/fetcharticle.php?puzzle&amp;page=7348&amp;fid=3889">Der Räuber</a></div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Aga täna rohkem uneaega ei raiska, kuna homne plaan on võimalikult varavalges <i>check out</i> teha ja rongiga läbi mägede Viini sõita, et siis seal veidi ringi tatsata ja kohaliku aja järgi 19:20 Helsingi lennule istuda.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-713433824346504894?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-2052611787960177032010-03-19T23:59:00.006+02:002010-03-25T12:10:35.398+02:00<div style="text-align: justify; ">10:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Uute tuttavatega hommikusöögilauas. Kutsuti õhtuks peole. Veksleid välja ei käi, lubadusi ei anna. Keskööks olen tavaliselt üsna lohv.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">12:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Juba teine Hitleriteemaline film kahe päeva jooksul. Seekord dokumentaal. (Ehk on see kuidagi kitsarinnaline ja lapsik, et mulle nii tundub, aga siinkandis ei saa nad sellest teemast ei üle ega ümber.) Film keerles lõputult ühe üsna pinnapealse teema ümber, ei liikunud mingiski suunas ja väsitas väga ära. Veidi pseudofilosoofiline ja nii. Senise kogemuse järgi kvalifitseerub siin minu jaoks "heaks" ainult umbes neljandik filmidest.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Tegin sellise vea, et ostsin esimest korda elus omale topsi Ben&amp;Jerry's jäätist. Siit võib nüüd midagi sõltuvuselaadset välja areneda...</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">13:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Nii. Mul on seljas kollane T-särk. Mu varba juures mulla sees õitseb lilla kevadlill. Mu otsaesine on roosa. Kukimuki.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Ja kui ma oleks siiski otsustanud oma kaamera Eestisse jätta (ma ei saa üldse aru, MIKS ma seda <i><span class="Apple-style-span" style="font-style: normal;">tegelikkuses</span> </i>kaalusin!?), siis ma oleks käesolevaks hetkeks tõenäoliselt lasknud selle omale kiirkulleriga järele saata. Lugesin kunagi fotograaf Annie Leibowitzi ühest raamatust, et 50-millimeetrine fiksobjektiiv on õppimiseks kõige parem. Ma eksperimendi mõttes panin endale selleks reisiks piirangu, et teen pilti ainult tollega. Töötab.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Festivaliinimestega suheldes on mulle suureks üllatuseks, et Diagonale ei kasuta üldse vabatahtlikku tööjõudu. Saalide "infotöötajad" on kõik palgalised. Võibolla on see mu isiklik paranoia, aga mulle tundub, et seda on näha ka nende suhtumisest ja olekust - ei näe siin kellegi silmis sellist sära nagu PÖFFi vabatahtlikel.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">14:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Istun pimedas kinosaalis, kus ühel seinal helendab väike siiras dokumentaal, mis räägib lesbide elust 1950. ja 60. aastate Viinis. Olen liigutatud. Väga muhedad mutid on. Ütlevad, et seksuaalsus 60-aastasena ei erine kuidagi seksuaalsusest 20-aastasena. Usun, et sellele filmile saaks ka talvises Tallinnas vähemalt ühe saalitäie huvilisi kokku.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">15:45</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Kõnnin läbi Grazi vanalinna festivalikeskuse poole ja mõtlen inimestele, keda olen ootamatult igatsema hakanud. Mul on nagu kolm erinevat peret - üks on Rahumäel (+Tartus/Kadriorus), üks Toompeal ja üks Telliskivis. Kõiki...</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Ühe suurema tänava jalgrattatee ääres on kümmekond neoonvestis ja mundris meest. Mis nad seal teevad? Politseinikud, lai naeratus peas, peatavad jalgrattureid ja suunavad nad järjest juuresolevasse telki, kus jalgrattamehaanikud jalgratta üle vaatavad. Tsekkisin biiti ja sain teada, et trahvi kellelegi ei tehta, aga antakse soovitusi, kas ratta juures oleks vaja midagi täiendada või remontida. Et kevad käes ja nii. Saad sa aru.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">17:55</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Peab väga ettevaatlik olema, kui filmi sünopsis ütleb: <i>"It's the silences and images, which invite the audience to continue to develop the movie for themselves."</i> Siis saab ainult kaks võimalust olla. Esimene on, et on ilgelt hea film. Teine aga, et su kõrval istuv paksude sarvraamprillide ja tupeega prantslane (kellest teisipäeval kirjutasin) hakkab esimese viie minutiga mõnusalt nohisema. Kui nohinast sai norskamine, sai mul ka küllalt.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">19:25</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Filmi sees ja selle ümber.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">23:59</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Ei mingit pidu täna. Nagu lubatud - lohv. Homme on mu viimane kinopäev. Broneeritud on viis piletit. Kuigi mu päevane talivuspiir on neli filmi, on nüüd juba auasi need kõik utiliseerida.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">P.S. 13. PÖFFi kinotreiler võitis täna <a href="http://eral.vertical.ee/index.php?page=entry&amp;id=382">Kuldmuna</a>.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-205261178796017703?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-19956286854525044292010-03-18T23:59:00.007+02:002010-03-25T12:10:15.687+02:00<div style="text-align: justify;">9:00</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Hea mõte: panen äratuskella kinni ja magan veel 10 sekundit.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">10:01</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Eile pablasin <i>International Breakfast</i>i pärast. Magasin sellesse sisse. <i>How very convenient indeed.</i></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">12:50</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Panin kokku oma kava kuni festivali lõpuni. Põhirõhk (ingliskeelse tõlkega) mängufilmidel ja näiteks homme on suht dokumentaalipäev. Vahele pikin ka mõned lühifilmide seansid. Muide, suurt pilti vaadates selgub, et 1) mul õnnestub käia kõigis seitsmes üle linna asuvas festivali saalis ja 2) mul õnnestub ära näha kõik festivali ingliskeelse tõlkega täispikad mängufilmid.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">13:15</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Seisan kaubanduskeskuses külmkapi ees ja tunnen end NII pisikesena. Riiulil ilutseb POOLEliitrine Red Bulli alumiiniumpurk! Vaude.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Suhtlus kahe inimese vahel toimib ikka märksa paremini kui rääkimine internetiga. Kui festivali veebikeskkond teatas hommikul, et üks homne oluline seanss on välja müüdud, siis mesijutt infotöötajaga tagas mulle sinna siiski sissepääsu.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">14:30</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Väljusin saalist. Keset seanssi. Ukse taga seisis üks teine paljudest väljujatest, silmad suured peas, ja ütles mulle: <i>"This film does not deserve my attention."</i> Vastasin: <i>"Can I join the club?" </i>Eksperimentaal(video)kino ja täieliku saasta vahel olev joon on tihti peaaegu nähtamatu.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">17:00</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ja see juhtus! Diagonalel ka juhtus. Et kavas on viga. Ehk siis, et ühel filmil, millel peaks olema ingliskeelne tõlge, ei ole. Leidsin tabelist õnneks kohe alternatiivi, mis hakkab 30 minuti pärast täpselt teises kesklinna otsas. Kiirkõnd.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">17:30</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><i>Made it!</i></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">20:10</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Okei, ametlik: selles linnaosas siin <i>wifi</i>t ei ole. Küll aga on festivalimeeleolu tänaseks juba täistuurid sisse võtnud. Kas mulle tundub, või on vahepeal Diagonale suuri lippe linna peale juurde ilmunud? Ja kui kuuled lähenemas lõbusat seltskonda, siis võid mürki võtta, et tegu on festivalirahvaga. Siit mu kõrvalt uksest astub näiteks just välja dokfilmi <i>"Kick Off"</i> töökas kollektiiv. No film rääkis kodutute jalkameeskonnast, kes esindas Austriat vastaval MM-l. Film läks täna publikule hästi peale ja neil oli üle keskmise hea tuju. [Hiljem lisatud: <i>"Kick Off"</i> võitis Diagonale publikuauhinna.]</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">22:45</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><i>"Mein Kampf"</i> - sellist nime kandis lõppenud film. Ma ei suuda otsustada, kas tegu on dokumentaaldraama, komöödia või pilaga - fakt on aga see, et film, mis rääkis Hitleri n-ö "kujunemisest" tekitas minus väga vastuolulisi tundeid. Küllap tähendas see, et film töötas. Teravmeelsed dialoogid ja teaterlikud meeleolud meenutasid kohati Tom Stoppardi filmi <i>"Rosencrantz and Guildenstern Are Dead"</i>.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">23:30</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Panin esmaspäeval rahakoti vahele mõned visiitkaardid. Praegu sai see tasku tühjaks. Astusin kinouksest välja ja avastasin, et ainukeste inimestena kogu tänaval kõnnivad Siim Rohtla ja Barbara Pichler. Kõrvuti. Barbara Pichler on Diagonale juht. Saime muhedalt tuttavaks ja rääkisime kumbki oma festivalist ja oma riigi filmi seisust. Jah, see oli ootamatu. Ääretult meeldivalt ootamatu.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Igal hilisõhtul, kui ma oma hotellituppa naasen, on see ära koristatud. Ja kuigi ma teen ise ka hommikul voodi ära, siis nemad ikka umbes nagu TRIIGIVAD selle veel üle. Hehe, nagu elaks jälle kodus... (Tervitan siinkohal ema! Musimusi.)</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">23:59</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Tunnistasin Skype'is kohe Lokile ka üles, mis ma teinud olen. Ta on ise nimelt Lõuna-Aafrikas, Cape Towni festivali žüriis. Räägib, et ei suuda otsustada, kas minna <i>benji</i> hüpet tegema või mitte. Ma muidugi provotseerin ja agiteerin. Hoiame pöialt.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1995628685452504429?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-34062903608526700752010-03-17T23:59:00.006+02:002010-03-25T12:09:52.101+02:00<div style="text-align: right;"><i>"When you're traveling, you're much more open to experiences outside your usual realm."</i></div><div style="text-align: right;">- Richard Linklater</div><div>9:30</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Olin Leonardo DiCaprio. Või noh, ma olin gängster, keda mängis Leonardo DiCaprio. Viibisin filmis, kus ma olin just oma parima sõbraga (kes muide oli ka gängster) tõsiselt riidu läinud. Kolkisime teineteist mingis New Yorgi äärelinna lokaalis üsna ürgmehelikult. Veri ja puha. Ta lõi mul kandikuga ribid sisse. Ma andsin talle baaripukiga keset pealage. Põhimõtteliseks kaotajaks jäin siiski vist mina, kuna lahkusin kaklusest ootamatult ja ebaausalt - äratuskella abil.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">17:30</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Täna on nõnna tihe old, et polegi miskit vahepeal kribada jõunud. Vaadanud seni ühe lühifilmide seti ja ühe päris tugeva dokumentaali. Kodumaiste filmide festivali tegemisel on üks kõva eelis - saab suht kõik filmitegijad alati seansile kohale. Vahetasin paar mõtet kahe režissööriga ja tellisin PÖFFile nende filmide skriinerid. Mis tähendab vist seda, et midagi halba ei ole ma seni siin veel näinud.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ilmast ma ei tahaks teile, vaestele põhjamaalastele, eriti rääkida. Aga räägin ikka. Keset päeva kaalusin tõsiselt, kas ei peaks mitte jope üldse hotelli tagasi viima. Sooja oli nii 14 kraadi. Lähemaks neljaks päevaks ennustatakse 16...17 kraadi. Kilkan.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ja maailma parimaid õunu käisin ka jälle ostmas. Seekord kahekordistasin doosi. Ja triviaalroaks teevad nad siin päris sellist seitsmepunktist kebabi ka.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">20:25</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">"Eckhaus" nimelises keldrilokaalis (seekord ei kakle). Kahe filmi vahel. Ainuke punkt käesolevas linnaosas, kus <i>wifi</i> on. Vist. Nii kõva melu, et ei kuule oma klaviatuuri klõbinatki. (P.S. Lõppenud film oli metsik dräääg.)</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mul on nüüd juba harjumuseks kujunenud, et kui keegi kuskil jälle saksa keeles esineb, siis ei häbene ma küsida endale kõige lähemal istuvalt inimeselt: <i>"Excuse me, can you translate a bit for me?"</i></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">23:10</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Hotell. Unepoiss. Enne viimast seanssi tutvusin ühe Viinist pärit tudengiga, kelle eriala on <i>"Film Science"</i>. Kas ei kõla mitte suurepäraselt? Imaginaarne tutvusring:</div><div style="text-align: justify;">- "<i>So,</i> w<i>hat do you do?"</i></div><div style="text-align: justify;"><i>- "I'm a scientist."</i></div><div style="text-align: justify;"><i>- "Sorry, but... you don't look like a scientist."</i></div><div style="text-align: justify;"><i>- "Well, that's because I'm a film scientist!"</i></div><div style="text-align: justify;"><i>- "Oh... ok."</i></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Muide, eile öösel kell 03 avastasin, et magamamineku asemel on hoopis õige aeg oma hiinlastele helistada ja tööasja ajada. Üsna skiso tunne oli, aga kiigele sai jälle hoog sisse lükatud.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Homme ennelõunal korraldab Austria Filminõukogu festivalikeskuses ürituse nimega <i>International Breakfast</i>. Mul on sinna kutse. Pablan isegi veits.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">23:59</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Tegin akna lahti. Värske õhk. Akna all on jorsid. Panin akna kinni. Läksin magama.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3406290360852670075?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-1369329136537359212010-03-16T23:59:00.002+02:002010-03-25T12:09:34.815+02:00<div style="text-align: justify; ">10:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Kuustest märts (mu õdede sünnipäev). Sain kätte oma kaelakaardi, kutsed, reklaammaterjalid, linna kaardi, kataloogi, pähklid (jah!), hariliku pliiatsi, välgumihkli ja nii edasi. Enamus on muidugi saksa keeles (isegi välgumihkel). <i>Entschuldigen? </i>Aga üldiselt ma ei ole sellise poputamisega harjunud nagu siin on. Kõik on kole abivalmid... Ja kuigi ma saksa keelest kolligi aru ei saa, hakkab selle kõla mulle aina rohkem imponeerima.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">12:15</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Istusin poolteist tundi keset üha hoogustuvat külaliste keskuse festivalimelu, lappasin kataloogi ja panin oma esimese kahe päeva kava kokku. Mu kõrval istub vanem meesterahvas (kuulge, mu kõrval istuvad pidevalt mingid vanemad meesterahvad!?), kellel on maailma kõige paksema sarvraamiga prillid ja tupee. Kõrval kohvikus istub üks 30-sentimeetrise habeme ja põlveni ulatuvate nahksaabastega ärra. Ja üks noor gravitatsioonile mittealluvate juustega naine roosade ketsidega. Kõik lehitsevad erinevaid materjale ja teevad oma saksakeelsete harilike pliiatsitega kavasse ovaale.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">"Esilinastus" saksa keeles on KINOSTART. Andekas!</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">14:05</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Hotelli fuajees pehmel diivanil. Elektrooniline post. Siseruumis suitsetatakse, <i>kacke</i><i>!</i></div><div style="text-align: justify; "><i><br /></i></div><div style="text-align: justify; ">15:15</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Joon <i>cappuccino</i>t, mille hinna-kvaliteedi suhe on väga (VÄGA!) paigast ära.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">15:45</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Astun linna peale. Ma tahaks siis üldiselt klapid pähe panna, aga samas ma olen alati olnud veendumusel, et lisaks sellele, et sa keskkonda NÄED, pead sa seda ka KUULMA. Nii et klapid jäävad ikka kotti.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">16:55</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Söön õuna (kolme õuna korraga suht), mille hinna-kvaliteedi suhe on väga (VÄGA!) paigas. Mööda karmi kangialust jõudsin lummavasse sisehoovi, kus oli kohvik, kus vanaisa õpetas lapselast jalgrattaga sõitma ja kus sügavpäevitunud turuvanamehed müüsid puuvilju. Hääldus oli mul umbes <i>"Trai apfel, bitte"</i> - on's enam-vähem okei?</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Grazi linn on elanike poolest umbes nagu kaks ja pool Tartut. Öösel saabudes tundus, et siin on ka üsna tartulik meeleolu. (Mu hotelli eest läbi voolav kohalik "Emajõgi" Mur töötas muidugi selle tundmuse kasuks.) Valges ringi patseerides on ta aga pigem nagu pisike Praha. No ma väga suurt tiiru ei teinud ka.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; "><i>Diagonale is in town!</i> Kindlasti mitte sel määral nagu Karlovy Vary festival "vallutab" oma linna, nii et pooleteiseks nädalaks ongi kogu Vary vanalinn üks suur filmfestival. Aga Diagonale on end nähtavaks teinud küll - panen siit turundusnippe kõrvataha ja annan need vaikselt Annelile üle.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">19:00</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Diagonale avaürituse publik koguneb. Märkan, et vanemal põlvkonnal on jalas eranditult nahksed kingad. Nooremal seevastu (no üksikute eranditega) ketsid. Mul ka. Pintsak ja ketsid. <i>So what</i>, eksole? Aga kui minust saab vanem põlvkond ja ma käin ikka oma <i>Adidas Superstar</i>'idega, siis huvitav, mida kannab uus noorem põlvkond. Plätusid?</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">19:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Festivali avatseremoonia esimene pool koosneb 45 minutist kõnedest. Ei mingeid muusikalisi vahepalu, ei tantsivaid lapsi. Ainult kõned. Tõsised ja naljakad, isegi pisar oli ühel silmas. Aga kas too pisar tuli kurbusest või rõõmust, seda ma ei tea. Kõik on eranditult saksakeelne. "<i>Sorry but das is not international festival,</i>" ütleb keegi mulle pärast, kui ma oma piiratud lingvistiliste võimete üle kurtsin.</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">22:30</div><div style="text-align: justify; "><br /></div><div style="text-align: justify; ">Tulin siia festivalile teadmisega, et ma siin kedagi ei tea. Plaaniga, et ma tahan kedagi teadma saada. Ei leidnud muud lahendust, kui et astusin pärast avafilmi lõppemist veiniklaas näpus Kellelegi ligi ja hakkasin tutvust looma. Magda Varssavist. David Viinist. Ja teised mu suured sõbrad. Joome koos veini ja räägime nii et tatti pritsib. Ja suitsetame siseruumis, <i>kacke</i><i>!</i></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-136932913653735921?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-46319996191809857832010-03-15T23:59:00.003+02:002010-03-25T12:09:09.227+02:00<p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">TALLINN</p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">See Lennu lennujaama uus tiib on nii mõnus, et siia võiks elama kolida.</p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">HELSINGI</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Vantaa lennujaamas on mul neli tundi tühja aega. Teen tööd. Vaatan vahepeal aknast välja ja näen, kuidas umbes 3,5 meetrit pikk piloot sirgel seljal ja sissetöötatud sammul oma stardivalmis lennuki all ringi käib ja masina iga visuaalselt kontrollitava detaili üle vaatab. Kui ma oleks piloot, siis ma oleks vist ka selline.</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Pilk kohtub ühe teise väga sõbraliku pilguga. Mustanahaline mees, valge-rohelise kirju siidine pluus seljas. Lumivalgete hammastega lai naeratus. Neid inimesi, keda sa kohtad suurtes lennujaamades, ei kohta sa oma elus 99,9% tõenäosusega enam mitte kunagi.</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">VIIN</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Maandudes on näha lennukeid, mille peal on suur lõbusa šriftiga roosa logo: “NIKI”. Et siis selline lennufirma. Muidu on kõik nunnu, aga see sama logo peab olema ju ka näiteks selle firma tegevjuhi visiitkaardil, mida ta eeldatavasti uhkusega ulatab.</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Lennujaama ees ootavad koos minuga bussi kaks naisterahvast. Vanus umbes kuuskümmend. Mõlemad hästi tõsise näoga, sõnatud, rahulikud. Seljas pikad hallid veidi erineva lõikega mantlid, peas justkui kuskilt neljakümnendatest pärit kaabud. Kõvast käest kinni. Tahaks neile miskit ilusat öelda, aga mõtlen, et mine sa tea, kuidas see kultuuride erinevus jälle on...</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Viinist Grazi sõitev rong hakkas praegu nii sujuvalt liikuma, et kui aknast välja ei vaataks, siis ei saaks arugi, et Diagonale on juba 20 meetrit lähemal.</p> <p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Siin rongis mu kõrval on üks vanem mees. Küsisin, kas võin tast pilti teha. Lubas. Tegin. Aga tema naisest ei teinud. Ei tea, kas see on kuidagi kohatu? Naisele pakun hoopis pähklišokolaadi.</p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">GRAZ</p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Hotell on üsna edev. Ma olen küll mingis vähem edevamas toas. Aga peaasi, et ühene. Kuigi siia voodisse mahuks me koos ka.</p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; "><br /></p><p style="text-align: justify;margin-bottom: 0in; ">Kui lähed kuskile, kus pole varem käinud, siis on sul mingi ootus, mingi ettekujutus, milline see koht on. Jõuad kohale ja saad teada, et on hoopis teistsugune. Ei ole parem ega halvem, lihtsalt hoopis teine.</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4631999619180985783?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-48923601244323024542010-03-15T02:26:00.002+02:002010-03-15T02:29:42.214+02:00<div style="text-align: justify;">Ööd lähevad aina pikemaks mul. Eile istusin kella viieni. No see on muidugi laupäevane erand. Suvel mulle meeldib sedasi - lähed magama siis, kui linnud õues juba hommikust häält lahti laulavad. Ja läheb valgeks. Oh läheks juba valgeks.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Ma lähen homme nädalaks ajaks esimest korda elus ametlikult komandeeringusse. Sihtkohaks on Austrias paiknev Grazi linn, kus toimub filmifestival nimega Diagonale2010. Päris imelik on, et tegelikult ei ole siiani reisipalavikku tulnud. Hoopis teisel põhjusel olen rahutu, sest tegelikult tahaks siinmail praegu mitu tööalast tegemist tegemist. Aga peab väikse meilivahetuse ikka kuidagi festivalikavasse sisse programmeerima.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;"><b>Kas Sina oled täna õnnelik? Kas Sinu suhe töötab? Miks? Kas Sinu vanemad armastavad teineteist? Kas Sul on piisavalt raha, et oleks mugav? Kas Sa usaldad oma sõpru? Kas Sa arvad, et Sa oled juba liiga vana? Või veel liiga noor? Kas Sa teed seda, mida Sa tahtsid? Miks? Aga kuidas muidu läheb?</b></div><div style="text-align: justify;"><b><br /></b></div><div style="text-align: justify;"><b></b>Kirjuta mulle siimätinsenerpunktkomm või pane kommentaar! (Okei, kasvõi anonüümne.)</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4892360124432302454?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-14040886202425981342010-03-09T21:45:00.000+02:002010-03-09T21:49:07.050+02:00<div>(ma armastan sind</div><div>sina omakorda mind</div><div>mõtlesme me, ei öel'd</div><div>ind nooruslik, oo, ind)</div><div><br /></div><div>olime toas, ikka selles hallis</div><div>kipsist seinad, parketist põrand</div><div>miski meie vahel oli väär</div><div>kasvõi näiteks kunstilised mõrad</div><div><br /></div><div>vaatasime erinevas suunas</div><div>sina läbi, mina välja</div><div>leek meie vahel läks liiga suureks, kustus</div><div>nutsin ma, sai nalja</div><div><br /></div><div>ainult üks aken oli lahti</div><div>terves seinas korruselamul</div><div>kas tõesti ainult hetkeks olin kunagi</div><div><i>"to do</i>" nimekirjas sul (nii julm)</div><div><br /></div><div>siis lendasime aknast</div><div>sina läbi, mina välja</div><div>kas see pole imelik?</div><div>ma ei mõista seda nalja!</div><div><br /></div><div>nüüd näen sind unes</div><div>ainult ma</div><div>üle öö, ainult</div><div>ja seda nalja ma ei mõista ka</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1404088620242598134?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-25425944739982781512010-02-25T17:05:00.005+02:002010-02-25T17:16:14.219+02:00<div style="text-align: justify;">Eile käisime Dektoriga Kehrwiederis kakaod joomas ja vanalinnas tuterdamas ja Linnahalli katusel poolemeetrises lumes sumpamas ja VS-s India sööki söömas ja siis vaatasime kodus kõne ja kätlemist. No täisväärtuslikult hea päev oli.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Mulle tehti hiljuti hoiatus, et ma räägin Dektorist nii nagu ta oleks mu naine (ja siis väidetavalt kõik need potentsiaalsete tulevaste abikaasade hordid taganevad, hahahaha). No ta ongi peaaegu mu naine, ainult et me ei suudle ega seksi. Tema teeb seda hoopis teise ja parema inimesega. Me lihtsalt elame koos ja oleme maailma parimad sõbrad. Sedaviisi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kristole meeldib "olude sunnil" ikka vahel mu autot kasutada. Ma ei ole eriti auto-laenaja-tüüp, aga kogu tolle pinge korvab see, kui Kristo mulle võtit tagasi tuues iga kord silma vaatab ja ütleb: "Kuradi hea auto ikka sul."</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2542594473998278151?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com25tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-59523589333029958392010-02-17T14:50:00.001+02:002010-02-17T14:52:48.019+02:00<div style="text-align: justify;">Facebookis olin juhuslikult ühel lehel, mille nurgas oli väike kastike ja selle sees kiri: <i>"In this note: no one."</i> Tekkis maailma üksildane tunne.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Olen seni Artises toimuvast <a href="http://kino.ee/index.php?page=1452&amp;">Fassbinderi filmide nädalast</a> maksimaalselt osa võtnud. Need filmid ei tohiks mulle üldse meeldida - nende profiil ei vasta minu maitsele: teadlikult ja groteskselt n-ö ülelavastatud stseenid, ilmselgelt ebaloomulikud keskkonnad, pealtnäha maitsetus ja nii edasi. Ometi olen ma juba kahel õhtul kinost täielikus vaimustuses väljunud, sest kõik see moodustab ootamatult mõjusa terviku. Huvitav on jälle teada saada, et ka SELLIST kino on kunagi tehtud. Fassbinderi austajaskond sai vähemalt ühe liikme jagu lisa.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kui soovite, võite ju öelda, et olen tobe, aga ma ammutan oma uuest mootorsõidukist juba neljandat nädalat üsna korralikult puhast rõõmu. Ta on ilus ja hea ja tugev ja soe. Saab 9-5 Arc Sport Combi, 2002, 136kW, 2.3t, heleroheline metallik. Oli hää ost. Nädalavahetusel kulgesin temaga õndsas üksinduses Pedaspeale. Kütsin reede õhtul toa soojaks. Jäin magama. Ja magasin kaheksateist tundi järjest.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Asjad, mida nüüd oodata:</div><div style="text-align: justify;">1. Märtsis lähen nädalaks Austriasse ühele väiksele filmifestivalile nimega <a href="http://en.diagonale.at/">Diagonale 2010</a>.</div><div style="text-align: justify;">2. Juunis/juulis lähen mõneks ajaks neljal rattal Põhja-Euroopat avastama. Ühtlasi külastan ka <a href="http://www.kviff.com/en/news/">Karlovy Vary</a> filmifestivali.</div><div style="text-align: justify;">3. Lähitulevikus imendun mõneks ajaks sisse ühte päälinna kinno, et olla õpipoiss projektsiooniruumis. Huvitav/hariv.</div><div style="text-align: justify;">4. Suvel imendun mõneks ajaks sisse ühte mulgimaal toimuvasse folkmuusika festivalisse, et teada saada, kuidas teised teevad.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5952358933302995839?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-29933562050718448162010-02-11T02:44:00.002+02:002010-02-11T02:54:05.341+02:00<div style="text-align: justify;">Elus on hetki, mis jäävad igaveseks meelde. Enamasti sa ise neid hetki läbi elades seda ei aima ja saad alles hiljem aru kui sügava märgi need su mällu jätsid. Täna oli meil Dektoriga aga võimalus selline hetk tekitada - ja oleme juba praegu 100% kindlad, et see on üks neist Igavesti Meelde Jäävatest.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Nimelt jõudis kaheksandal päeval lõpule meie kassisaaga. Olles katsetanud ootamistaktikat, lihtsat kassivaritsust, ülekavaldamist, vaimset vägivalda ja lõpuks ka mehaanilist lõksu, polnud me kassi ikkagi suutnud kinni püüda. Täna kell 1:30 ärkasin selle peale, et kuulsin, kuidas kass allkorrusel prügikasti kallal töötab. Ajasin end imevaikselt voodist püsti, et blokeerida auk, kust ta põrandasse naasta võiks. Kass ei olnud loll ja sai aru, mis toimub. Andes endast kõik üritas ta siiski tagasitee leida ja kuna ma teda aluspükstes keset tuba seistes, kohutava häälega karjudes ja kõiksugu juhuslikke asju (pappkast, diivanipadi, sahtlist haaratud teksapüksid jms) tema suunas pildudes takistada üritasin, jooksis ta läbi kogu mu toa - kapialused, aknalauad, kapipealse, ning hüppas lõpuks ka laepalgile, kust siis otse mu voodisse kukkus. Lõpuks puges ta siiski alumise korruse elutoa kapi alla, kust me siis Dektoriga koos teda kätte saada üritasime. Kuna olime nüüd uksed ja aknad lahti teinud, et kass vabalt õue saaks minna, hakkas tuba külmaks minema. Pärast umbes veerandtunnist tapmist ja tagaajamist ahjuroobi ja vihmavarjuga, saime ta nurka surutud, misjärel õnnestus kass vaiba ja saunalina sisse mässida. Ja sedasi siis õue transportida. Täie elu ja tervise juures muide.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Sealjuures ei ole üldse garantiid, et ta praeguseks juba lae vahel tagasi ei ole. Kuna tegu oli väga atleetliku kaslasega, ei suutnud me antud olukorras lihtsalt muud teha kui ta korterist välja saada.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Igatahes on nüüd korter pea peale keeratud ja meil uni läinud. Sellist adrenaliinilaksu... ei mäletagi, millal viimati sai. Metsik, metsik.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2993356205071844816?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com14tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-57245340624788574752010-02-08T13:46:00.001+02:002010-02-08T13:48:11.312+02:00<div style="text-align: justify;">Kõik ajab praegu veits närvi.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div><div style="text-align: justify;">Ma olen selle talve jooksul kodus pidanud kokku puutuma järgmiste probleemidega: surnud veeboiler, jääs torud, hiired (6 tükki), hiiglaslikud elektriarved, jääkülm tuba. Viimase tähtsündmusena on meil nüüd juba kuuendat päeva mingi kuradi kass kuskil seinte ja põrandate vahel kinni - kräunub seal ja ei lase öösiti magada (noh, päevalgi mitte). Eile tegin seina augu, põrandasse augu ja trepi taha augu. Kuskil kella kolme paiku tuli anonüümne kass siis mulle tuppa, levits natuke rämedat kassisita haisu ja hüppas suure kolinaga põranda alla tagasi, kui ma tule põlema panin. Ma istusin kella neljani lihtsalt üleval ja värisesin - nii närvi ajas noh. Kui ma sellest kõigest oma sõpradele ja tuttavatele räägin, siis arvatakse, et ma olen lolliks läinud. Ma hakkan seda ka ise juba natuke arvama.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Lisaks on kaks viimast kinokülastust olnud täielik katastroof. Ei, filmid on head old (Brothers, Fantastic Mr Fox), aga PUBLIK. Brothersit vaatasin koos mingite jorssidega, kes tegid kinos kõike seda, mida kinos ei tehta. Mölisesid, naersid (<i>f.y.i.</i>, see oli üsna valus draama), rääkisid telefoniga, krooksusid, käisid ringi ja palju muud toredat. Mr Foxi oli jällegi saalitäis lapsi vaatama tulnud. Ja mu kõrval istus mees, kes naeris küll ÕIGETE kohtade peal, aga ilma hääleta ja selliselt, et kogu ta keha hüppas - toolirida ja mina koos temaga. <i>What the fuck!?</i></div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Kõik ajab praegu veits närvi!</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">Peaks mingi paastu moodi asja tegema - mingiks ajaks maale sõitma, telefoni, interneti ja muu meedia välja lülitama ja lihtsalt teed jooma, magama ja raamatut lugema.</div><div style="text-align: justify;"><br /></div><div style="text-align: justify;">P.S. Haa, vahva emotsionaalne postitus tuli nüüd.</div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5724534062478857475?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-9424822500614427712010-01-26T11:23:00.003+02:002010-01-26T11:43:11.434+02:00<div style="text-align: justify;">Krokodill sõi Toompeal ära meie elektriku. (Koos prillidega.) Võitlesime krokodilliga ja tegime ta koos Dektoriga lõpuks kahjutuks. Siis oli vaja krokodill kuskile ära kõrvaldada, et me haruldase roomaja tapmise eest trellide taha ei läheks. (Huvitav, et hukka saanud elektriku pärast me nagu väga ei pabistanud.) Otsustasime sõita Lõuna-Eestisse suvisesse Koorastesse ja ta järve põhja ära uputada. Jõudsime kohale ja viskasime krokodilli järve (tegemist oli Mutsina järvega, tegijamad teavad). Loom ei vajunud põhja. Äkki märkasime, et pilliroo vahelt ilmus nähtavale suur must Mercedes-Benz, millest astus välja härra Edgar Savisaar. Kuidagi teadsime, et ta oli krokodilli otsima tulnud. Oli vaja end varjata - selleks hüppasime koos Dektoriga vee peal hulpiva surnud krokodilli selga ja kanuutasime sellega mööda väikest kanalit teise järve peale (Kõverjärv, tegijamad jälle teavad). Seal läks krokodill kohe põhja. Selleks hetkeks oli järve kaldale veel sõpru ilmunud. Mindi koos suplema. Kuna järve vesi oli ootamatult madal ja mudane otsustasin mina hoopis lendamise kasuks. Lendasin tohutu hooga ümber järve, nii et kuuskede ladvad vastu kõhtu käisid. Siis algasid Kuku raadio kella kümnesed uudised ja ma ärkasin üles.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-942482250061442771?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-63017057203469488452010-01-18T18:57:00.000+02:002010-01-18T18:58:46.006+02:00sajab<br />ajab aegamööda mõtlema<br />rahulikult<br />ja ütlema<br />läbi lume<br />tõtt<br /><br />tõde on ehk valus<br />aga alus<br />(ka valele)<br /><br />sajab<br />ajab aegamööda ütlema<br />rahulikult<br />ja mõtlema<br />lumes<br />jutt<br /><br />toast õue vaatad<br />jääõie<br />-varre<br />-juure<br />pilt veest on jääs<br /><br />sulab<br />ajab aegamööda ärkama<br />rahulikult<br />ja üles märkima<br />öeldu<br />mõeldu<br />punkt<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6301705720346948845?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-75747379440525456612010-01-08T18:44:00.000+02:002010-01-08T18:45:53.038+02:00<div style="text-align: justify;">Mul on täna täiesti põhjendamatult hea olla. Nii vaimult kui füüsiselt. Jah, tõesti - põhjendamatult. Sest midagi erakordselt head ei olegi nagu juhtunud. Lihtsalt mõned väga huvitavad sihid on tekkinud. Paar täiesti teostatavat ideed. Ja nii. Tahaks kõiki täiesti lapsikult kallistada. Täitsa okei oleks.<br /><br />Vaheülevaade. Miki Number Viis on käes. (Mitte ainult selle pärast ei ole hea olla muidugi. Muid asju on ka.) Täna öösel täitsa magasin kohe.<br /><br />Ostsin eile hea puukorvi, millega on nüüd täitsa mõnus keldrist puid tuua. Ahju kütmine on kohe palju meeldivam. Veel meeldivam.<br /><br />Kütan ja kuulan Queeni plaati "A Night at the Opera". Meenus, et vanasti, kui me veel maale Pedaspeale kogu perega (ühe autoga lausa!) sõitsime, siis oli meil traditsioon, et kui meri esimest korda metsa tagant nähtavale tuli, siis hüüdsime kõik koos: "Tere, meri!" Ma luban, et kui järgmine kord Pedaspeale lähen, siis taasalgatan selle kombe. Täna delegeerisin hüüatuse ajutiselt sõbrale, kes - selgus, et - ka Pedaspeal puhkamas käib ja praegu sinna poole just vist teel on.<br /><br />Kirjutasin kunagi sõber Maarjale orksis testimoniali, et "Tinn pani ükspäev neli purki külma õlut kuskile oma tisside vahele, nii et keegi aru ei saanud, ja viis need valvuritest mööda." Too lause olla tema õpilaste seas (jah, ta on õps) põhjustanud omajagu elevust. Hõhõhõ. Tänase sünnipäeva puhul tervitan Tinni ja teen (mõttes) ta tisside vahele PRRRRRRRRRR.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7574737944052545661?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-90781313439783292852010-01-07T12:50:00.002+02:002010-01-07T12:52:18.952+02:00<div style="text-align: justify;">Mind on tabanud Miki-needus. Novembris-detsembris tegelesin hiirte püüdmisega PÖFFis (neli tükki). Alates eilsest ööst on nüüd siis ka Toompeale üks hall särasilmne näriline sisse kolinud. Kaks magamata ööd. Ta nimelt tegeleb otse minu voodi kõrval põranda sees millegi kraapimisega. Ja mitte sedasi vaikselt, nagu hiirele kohane võiks olla, vaid umbes nii nagu kratsiks pussnoa otsaga põrandalaua alla oma nime. No ikka nii, et mina magada ei saa. Töögraafik on tal kellaajaliselt paika pandud - iga kahe tunni tagant viisteist minutit kraapimist (kraabib novelli?). Siis läheb vahepeal ära. Ja just siis, kui mina jälle lihased lõdvaks olen lasknud ja magama jäänud - tuleb tagasi.<br /><br />Ostsin kaks lõksu. Laadisin nad eile Vene juustuga (rasva 28%) ja panin põrandale. Null laipa. Täna siis võtsin ühe väikse põrandalaua lahti ja panin lõksud selle alla. Näis.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-9078131343978329285?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-33546732488795084082009-12-31T00:58:00.005+02:002009-12-31T01:16:42.790+02:00<div style="text-align: justify;">2009. aasta viimane päev. Mulle tohutult meeldib, et seekord on nii jõulud kui ka aastavahetus lumesed. Õige värk. Eile käisin postkontorist Amazoni pakki ära toomas ja tulin koju tagasi läbi Šnelli pargi. Valge oli hämar ja hiiglama ilus. Nautisin.<br /><br />2009. aasta oli Liikumise Aasta. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Liikumine autoga läbi Ida-Euroopa. Liikumine Kogerist PÖFFi ja PÖFFist Keilasse ja Keilast PÖFFi. Liikumine ehitusest kultuuri. Sõber Helen, kes teab ühtkomateist astroloogiast, ütles, et sünnikaardi järgi on mul praegu muutumise aeg, pööramise periood. Ja et see suund, kuhu ma nüüd keeran ja jään, see ongi minu suund. <span style="font-style: italic;">I wonder.</span> Mulle tundub küll, et iidne Siimu Südame ja Mõistuse heitlus ei ole veel lõppenud...<br /><br />Mitmel viimasel aastavahetusel on olnud tunne, et algav aasta on Armastuse Aasta. No ei ole päris nii läinud nagu ma seda ette kujutanud olen, haha. 2010. aastat otsustas Komisjon mitte enam taas Armastuse Aastaks kuulutada (lootusetu!). Seekord tuleb hoopis Kultuuri Aasta, mille raames plaanitakse ellu viia mõned kauaaegsed plaanid, vaadata hulgi häid filme, mitte alluda provokatsioonidele, vaid (mõistlikkuse piires) impulssidele, olla loominguline ja loomulik. Ja tubli ja hea. Annan järgmine aasta täpsemalt teada.<br /><br />P.S. Mul oli kunagi üks luuletuste sari nimega "Kirglikud Sügava Mõtte Hood".<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3354673248879508408?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-73573201974237251292009-12-24T00:01:00.005+02:002009-12-24T00:05:01.769+02:00<div style="text-align: center;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://rohtla.planet.ee/eyesucklife/siim2010_1.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 320px;" src="http://rohtla.planet.ee/eyesucklife/siim2010_1.jpg" alt="" border="0" /></a>Teie,<br /></div><div style="text-align: center;">Siim</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7357320197423725129?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-30289872106913711472009-12-23T02:33:00.005+02:002009-12-31T00:16:33.711+02:00<div style="text-align: justify;">Ma arvan (ka), et nüüd on midagi olulist juhtunud. On toodud paralleel, et <a href="http://www.imdb.com/title/tt0499549/">Avatar</a> on täna umbes midagi sellist nagu <a href="http://www.imdb.com/title/tt0076759/">Star Wars</a> oli enam kui kolmkümmend aastat tagasi - film, pärast mida ei ole kinomaailm enam see, mis ta oli enne. Või siis nagu iPhone mobiilimaailmas. Revolutsioon - tehnoloogiline, visuaalne, meelelahutuslik, põhimõtteline.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://farm3.static.flickr.com/2688/4116455578_1f8d781f66_b.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 179px;" src="http://farm3.static.flickr.com/2688/4116455578_1f8d781f66_b.jpg" alt="" border="0" /></a>James Cameron alustas tööd selle filmi kallal juba aastal 1994 - ehk kolm aastat enne oma <a href="http://www.imdb.com/title/tt0120338/">Titanic</a>ut. Plaan oli Avatar vahetult peale seda ka linale tuua, kuid Cameron ei leppinud tolleaegse tehnoloogiaga (või siis tootajd tema eelarvega) ja otsustas oodata. Oodata 12 aastat, ilma et oleks vahepeal ühtki mängufilmi teinud. Töötanud ise välja täiesti uue süsteemiga 3D-kaamera (<a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Avatar_%282009_film%29">uuri</a>) ja rakendanud seda oma 3D-dokumentaalides nägi Cameron 2002. aastal <a href="http://www.imdb.com/title/tt0167261/">The Lord of the Rings'i II osas</a> tegelaskuju <a href="http://www.imdb.com/character/ch0000152/">Gollum</a> - ning jõudis järeldusele, et <span style="font-style: italic;">CGI</span> efektid on arenenud piisavalt, et taas Avatar käsile võtta.<br /><br />Kui lasta end segada neist mõningatest klišeedest ja verbaalsetest konarustest, mis Avataris ilmselgelt on, siis see ei tasu end lihtsalt ära. Õigupoolest kahvatuvad need vähesed negatiivsed omadused muu taustal, mida see film pakub. Nii arvan mina, ehk siis liiga leplik kinoline.<br /><br />Meenutades näiteks filme <a href="http://www.imdb.com/title/tt0103064/">Termonator 2</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt0107290/">Jurassic Park</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt0121766/">Star Wars III</a> jne, mis olid kõik suurepärased filmid... siis, noh... Vaatamata sellele, et 60% Avatarist on CGI <span style="font-style: italic;">(computer generated imagery)</span> ei oska me tõmmata piiri reaalse ja kunstliku vahele. Avatari realistlikkus on eelmainitud filmidest lihtsalt suurusjärgu võrra kõrgem. Punkt.<br /><br />Mulle meeldib, et Avatar ei "eputa" sellega, et on 3D. Kui pea kõik senised kolmemõõtmelised filmid reklaamivad end pidulikult kui 3D-filme a la "Tulge vaadake kui lahe, me viskame asju teie suunas ja te kiljute", siis Avatari vaadates unustab vaataja esimese 10 minutiga ära, et tegu ei ole tasapinnalise pildiga. Cameron ei trikita. Kolmas dimensioon on sellele filmile lisaväärtus. Sealjuures muidugi vapustavalt suur lisaväärtus!<br /><br />Olen filmi ise kolmes erinevas pealinna kinosaalis vaatamas käinud - Cinamoni Nokia saalis ning Plaza 1. ja 2. saalis. Ma ei ütle siin välja, millist eelistada. Omad head ja vead on nii Plazal kui Cinamonil. Küll aga ütlen, et tasub istuda pigem saali esimeses pooles ja kindlasti võimalikult keskel.<br /><br />Cameron lubas, et kui Avataril läheb hästi, siis saab ta ka osad 2 ja 3. Täna ei ole edus enam kahtlust. Niisiis, publikum ootab, James.<br /><br />9,5/10<br /><br />Vaata ka <a href="http://www.youtube.com/watch?v=cRdxXPV9GNQ">treiler</a>it ja loe <a href="http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/jaan-ruus-avatar-on-oscareid-vaart-film.d?id=28171167">Jaan Ruus</a>i või <a href="http://www.reelviews.net/php_review_template.php?identifier=96">Berardinelli</a>t või <a href="http://rogerebert.suntimes.com/apps/pbcs.dll/article?AID=/20091211/REVIEWS/912119998">Ebert</a>it või <a href="http://filmifriik.wordpress.com/2009/12/28/avatar-3d/">Ninja Robot</a>it, vastukaaluks ka <a href="http://filmijutt.blogspot.com/2009/12/avatar.html">Filmijutu blogi</a> ja <a href="http://arileht.ee/artikkel/485294">Maris Meiessaart</a>.</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3028987210691371147?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-58900093767772354612009-12-15T19:45:00.004+02:002009-12-15T20:00:25.376+02:00<div style="text-align: justify;">Ühest küljest pani mind veidi muretsema, et kuskil paar päeva enne ja peale festivali algust, kui minu jaoks kõige pingelisem aeg oli, kadus praktiliselt mu huumorimeel. Kui keegi juhtus lõõpima, siis ma võtsin südamesse. Ise tegin enamasti kibestunud eneseiroonilist nalja, kui üldse. Ma ei olnud vist varem elus midagi sellist tundnud. Teisest küljest näitas see mulle, et ma pole vist varem miskit oma elus nii tõsiselt võtnud kui selle aasta festivali. (Ehk ainult lõpueksameid ja oma baka-tööd, mis praegu esimesena pähe turgatavad.)<br /><br />Möödunud laupäev ja pühapäev olid mu jaoks esimene Päris Nädalavahetus üle pooleteise kuu. Magasin kahel ööl kokku 20+12 tundi. Elu oli seniks <span style="font-style: italic;">OFF</span> ja PÖFF täiega <span style="font-style: italic;">ON</span>. See on kogemus, mida saab ainult seda mängu ise läbi tehes. Võtsin kahe kuuga kuus kilo maha, õppisin jälle oma vigadest ja sain treenida uue aasta jaanuarist algava uue ameti tarbeks. Festival sai vastu "täiesti uuele tasemele viidud vabatahtlikud ja infotöötajad" (K. Tohver). <span style="font-style: italic;">Win-win</span>.<br /><br />Kuigi sai mitu korda kinosaalides istutud, olid filmid ise minu jaoks festivali ajal KAHJUKS teisejärgulised (erinevalt septembrist-oktoobrist, kui programmitöö raames ainult nende vaatamisega tegelesingi). Nendest kirjutan täpsemalt detsembri jooksul...<br /><br />Tervitan oma sõpru ja sugulasi, keda ma terve selle aja tahtmatult ignoreerisin. Aitähhid pöffikatele, kes alati selle hetke ära tabasid, kui mul kallit vaja oli. See seltskond on nagu pere2. Eriti sügavalt vaatan silma oma Dektorile, kes meie pesu pesi ja süüa tegi ja ahju küttis - teen selle kõik tagasi.<br /><br />Festival!<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5890009376777235461?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-79304075861559597402009-12-11T20:54:00.001+02:002009-12-11T20:56:40.569+02:00ma toimun praegu<br />aegu ei ole, on üks<br />on uks, sinine, mille taga<br />salarõõmud<br />sõõmud sind<br />rohelised musid, värsked<br />karged, pahelised<br /><br />ettevaatust<br />kinnitada vööd<br />ööd, neljakümnetunnised<br />unised<br />hakkan jälle maanduma<br />planeedile Maa<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7930407586155959740?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-58817212194280588132009-11-30T18:42:00.004+02:002009-12-13T01:58:20.311+02:00Viru keskuse infopunktis.<br />Purjus soomlane: <span style="font-style: italic;">"Päivää, tiedäksä missä on Pekka?"</span><br />PÖFFi infotöötaja:<span style="font-style: italic;"> "Anteeksi. En tiedä."</span><br />Purjus soomlane: <span style="font-style: italic;">"Okei sitten." [lahkub vasakule]</span><br /><br />Kolm minutit hiljem, samas kohas.<br />Purjus soomalne nr 2: <span style="font-style: italic;">"Päivää, etsin ystävääni. Tiedaksä missä hän voisi olla?"</span><br />PÖFFi infotöötaja: <span style="font-style: italic;">"Ee... Oletteko te Pekka?"</span><br />Purjus soomlane: <span style="font-style: italic;">[üllatunudlt] "Mistä tiesit???"</span><br />PÖFFi infotöötaja: <span style="font-style: italic;">"Ystäväsi meni tuonnepäin." [osutab vasakule]</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5881721219428058813?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-53028227149918138752009-11-29T20:21:00.002+02:002009-11-29T20:35:50.836+02:00Lokk: <span style="font-style: italic;">"Siim, saad sa aidata mul sisse juhatada üht filmi ja selle [kauge välisriik] päritoluga külalisi?"</span><br />Ma: <span style="font-style: italic;">"Ikka. Mis film on?"</span><br />Lokk: <span style="font-style: italic;">"[filmi nimi]."</span><br />Ma: <span style="font-style: italic;">"Ma pole seda näinud. Ma loen selle kohta siis enne natuke."</span><br />Lokk: <span style="font-style: italic;">"See algab kolme minuti pärast kinos [kino nimi]."</span><br />Ma: <span style="font-style: italic;">"Aa. Okei. Sõidame."</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5302822714991813875?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-29781578022447462372009-11-28T12:09:00.002+02:002009-11-28T12:14:51.196+02:00Väliskülaline Inglismaalt: <span style="font-style: italic;">"Hello, where's the screening?"</span><br />Ma: <span style="font-style: italic;">"Oh, hi. Hall nine, fourth floor, please. You have to climb some stairs."</span><br />Väliskülaline Inglismaalt:<span style="font-style: italic;"> "You're a sadist. Thank you."</span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2978157802244746237?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-34246323307328132692009-11-24T23:45:00.004+02:002009-11-25T00:12:15.758+02:00<div style="text-align: justify;">Olen Telliskivis. Viimased 24h on olnud liiga ebameeldivad. <span style="font-style: italic;">No comment.</span> Oleme õhtu jooksul kolleeg KL-ga võtnud kolm pitsi Russki Standart viina. PÖFFi, armastuse ja... veel millegi terviseks. See on niisiis tõenäoliselt selle blogi esimene ebakaines olekus kirjutatud sissekanne.<br /><br />Mul tuli ennist jälle Solarises Cinamoni saginas sebides meelde üks mu elu tõenäoliselt rahulikumaid hetki. Eelmise aasta suvel olime kolmekesi Indias hooajavälises Goa rannas. Kui läks pimedaks, siis liikusid seal vaevumärgatavalt vaid üksikud kalamehed. Igal õhtul selle nädala jooksul kõndisin ma mööda mõõnalist randa kuni paari kilomeetri kaugusel asuva jõesuuni ja tagasi. Lohistasin jalgu madalas vees ja kuulsin, kuidas midagi ei olnud kuulda. Vaatasin, kuidas midagi ei olnud näha. Oli täpselt nii soe kui pidi. Oli tuuleke. Oli muretus. Oli hea.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3424632330732813269?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-72941797374892133662009-11-24T18:00:00.000+02:002009-11-24T18:01:32.999+02:00olime paar korda väljas käinud<br />ja juhuslikult ka pärast seda näinud<br />üksteisel nägupidi südamesse läinud<br /><br />alumiiniumriiulid ja tume tapeet olid tema toal<br />ööbisin korra (ta ema loal)<br />ühel pühapäeval olime Jägala joal<br /><br />aga välja ei tulnud ikka midagi<br />sest ühist keelt ei leidnud kuidagi<br />ja seks - ei olnud sedagi<br /><br />parim päev<br />ei olnud see<br />ehk homme näeme veel<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7294179737489213366?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-48073238954548401632009-11-18T12:19:00.002+02:002009-11-18T12:23:01.353+02:00<div style="text-align: justify;">Eesti Bioloogia Instituuti helistati Moskvast ja küsiti e-posti aadressi. Sekretär vastas: "Jebi, sabatška, jebi, totška, jee jee."</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4807323895454840163?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-70527623953026250162009-11-14T22:30:00.002+02:002009-11-23T00:58:18.123+02:00<div style="text-align: justify;">Ma ei ole PÖFFi selle aasta põhiprogrammist näinud piisavalt paljusid filme, et teha mingit lõplikku PÖFFi "juhendit". Küll aga oskan oma maitsest lähtuvalt nimetada filme, nende päris paljude seast, mida ise näinud olen ja mida ma teistele kindlasti soovitada julgen. Samuti asju, mida ise näinud ei ole, aga mille vastu huvi tunnen ja soovitan lugejalegi... Ja siis jääb veel üle terve hulk filme, millest ma just liiga palju ei tea, kuid mille hulgast võib kindlasti leida tõsiseid pärle. Nii et vastu ootan ka Teie soovitusi.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Nähtud. Ja soovitan:</span><br /><ul><li>Altiplano</li><li>Bronson</li><li>City of Life and Death</li><li>Disko ja tuumasõda</li><li>Firaaq</li><li>Gigante</li><li>Breathless</li><li>Thirst</li><li>Between Two Worlds</li><li>Fish Child</li><li>Sweet Rush</li><li>Humpday</li><li>Mid-August Lunch</li><li>Postia Pappi Jaakobille</li><li>Dogtooth</li><li>Moon</li><li>A Town Called Panic</li><li>Mammoth</li><li>Mary and Max</li><li>Castaway on the Moon</li><li>Transmission</li><li>Hipsters</li><li>Un Prophete</li><li>Nord</li><li>Legacy</li><li>Eyes Wide Open</li><li>Vanamees ja põder</li><li>Welcome</li></ul><br /><span style="font-weight: bold;">Nägemata. Ja huvitab:</span><br /><ul><li>Ajami</li><li>Black Dynamite</li><li>The Imaginarium of Doctor Parnassus</li><li>Lost Persons Area</li><li>Cold Souls</li><li>Bury Me Behind the Baseboard</li><li>The Men Who Stare at Goats</li><li>Black Balloon</li><li>Nymph</li><li>Enter the Void</li><li>Rip!: A Remix Manifesto</li><li>Samson and Delilah</li><li>The Limits of Control</li><li>The Men Who Stare at Goats<br /></li></ul>NB! Kui PÖFFi filmitutvustused netti tulevad, siis panen siia nimekirjale lingid ka juurde.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-7052762395302625016?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-57070026438985236812009-11-10T21:45:00.001+02:002009-11-10T21:48:53.311+02:00<div style="text-align: justify;">Valvefirma tehnik, kes on kella 10:30-st saadik Telliskivis kaablit vedanud, ütleb kell 16:00, et "Ma nüüd lähen ära. Tulen teen homme edasi, sest täna ei jõua lõpuni teha." Harjumatu ja imelik, sest kell 16 pole PÖFFi kontoris tõsisem töö veel alanudki.<br /><br />Pärast seda, kui mul täna vahemikus 11:00-13:00 oli olnud umbes kolmkümmend telefonikõnet, samal ajal kui ma kõik festivali punktid läbi käisin (kaasa arvatud Lennart Meri Tallinna Lennujaama turvakontrolli-tagune-ala), tuli mul kuskil pärastlõuna paiku esimest korda viimase kuu aja jooksul tunne, et "Nüüd on mul asjad kontrolli all." Küll see on hea tunne, teate. Seni on olnud lihtsalt liiga palju lahtiseid otsi, et öösel rahulikult magada. <span style="font-style: italic;">Great success.</span> P.S. Mitte et mul oleks probleeme magamisega. Arvan, et unetundidel olen põhimõtteliselt kliinilises surmas.<br /><br />Täna vaatasin läbi esialgse 13. PÖFFi filmide nimekirja. See koosneb 221 filmist. Tõenäoliselt võib see veel pluss-miinus 3 võrra muutuda. Avastasin aga oma suureks üllatuseks, et olen selle aasta programmist näinud vaid 77 filmi. Kui veel mõned nädalad tagasi oli plaan festivali alguseks ära vaadata KÕIK filmid, siis tänaseks olen selle plaani julgelt maha matnud. Ei jõua nii ajaliselt kui vaimselt praegu üldse ekraani poole vaadata. Viimase paari kuuga olen näinud umbes 130 filmi, mis ON LIIGA PALJU. Siiski - nende 77 filmi alusel koostan ma lähipäevil nimekirja oma soovitustega tublile PÖFFikülastajale. <span style="font-style: italic;">Coming soon.</span><br /><br />NB! Ühel mu ägedal infokal on äge ja päris tõsiseltvõetav filmiblogi - <a href="http://filmifriik.wordpress.com/">filmifriik.wordpress.com</a>. Tsekenaut.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5707002643898523681?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-16437480860596558032009-11-03T23:05:00.004+02:002009-11-03T23:11:52.692+02:00<div style="text-align: justify;">Rohtla: <span style="font-style: italic;">"Ma armastan sind. (Ja mitte ainult selle pärast, et sa mulle süüa teed ja mu pesu pesed.)"</span><br />Dektor: <span style="font-style: italic;">"Ma armastan sind ka. (Muidu ma ei teeks sulle süüa ega peseks su pesu.)"</span><br />________________<br />Rohtla kommentaar: <span style="font-style: italic;">"PÖFF."</span><br />Dektori kommentaar: <span style="font-style: italic;">"Normaalne, ma buustin kodukanandust!"</span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-1643748086059655803?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-48908582937229633262009-10-30T21:16:00.000+02:002009-10-30T21:17:36.054+02:00<div style="text-align: justify;">Ühe anonüümseks jääda sooviva filmifestivali kontoris on hiired. Noh, nad olid siin tõenäoliselt juba enne meid, eksole. Ma võtsin niisiis oma südameasjaks nad kinni püüda. Ostsin 14-kroonise lõksu ja puha. Aga miks ma sellest räägin? Nimelt, vaatamata asjaolule, et ma olen oma pika elu jooksul klassikalise hiirelõksuga püüdnud tõenäoliselt paarkümmend hiirt, oli täna hommikul avanenud vaatepilt enneolematu. HIIR OLI LÕKSUS PERSETPIDI. Hoidsin lõksu koos koolnud närilisega peos ja üritasin fantaseerida, KUIDAS see võis juhtuda. (Loogiliselt peaks hiir lõksus ju peaga-juustu-poole olema!?) Üks variant on see, et ta oli Superhiir. Ta asus juustu sööma, aktiviseerides lõksu, kuid sai siis püüdja kavalusest aru ja suutis end imekiirusel põgenemiseks ümber keerata. Ja jäigi persetpidi lõksu. Teine võimalus on, et tegemist oli Pervohiirega. Ta läheneski juustule persega. Ja jäi persetpidi lõksu. Ja suri. <span style="font-style: italic;">Talking about giving out Darwin Awards.</span> Oeh.<br /><br />Vabandust, et ma nüüd neli korda "perse" ütlesin. Viis. Pikk tööpäev ja nii.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4890858293722963326?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-44458988809746098912009-10-27T15:44:00.000+02:002009-10-27T15:45:58.837+02:00<div style="text-align: justify;">Ma käin nagu tööl. Teen tööd. Tegelen. Tulen kümneks ja lähen vahel peale keskööd. Aga ma ei tunne, nagu ma käiks tööl-tööl. Lisaks siis ka fototöö. Ja filmivaatamisetöö. Mis nagu kokku ikka ei ole töö. Ja ega sealt eriti midagi üle ei jäägi. Magan ka vahepeal. Mu sõber Henry oskab mulle aegajalt täpselt öelda kui õnnelik ma parajasti olen. Eelmine nädal vaatas ta mulle otsa ja tunnistas, et ta on kade. Ma olen praegu väga õnnelik.<br /><br />Kuna ma eelmise aasta festivalil tegelikult ainult vist umbes 35 filmi ära vaatasin, siis ei saa ma väga adekvaatselt võrrelda, aga mulle tundub siiski, et selle aasta programm tuleb veel KURADI palju huvitavam ja mitmekesisem. Lähen paljusid asju kindlasti veel ka kinosaali üle vaatama.<br /><br />Nimetan ka vahepeal nähtutest kaks minu jaoks täiuslikkusele lähenevat filmi: Lõuna-Korea omalaadne Robinson Crusoe lugu <a href="http://www.imdb.com/title/tt1499666/">Castaway on the Moon</a> (10/10) ja Belgia imeline film <a href="http://www.imdb.com/title/tt1318022/">Altiplano</a> (10/10). Vaata ka <a href="http://www.youtube.com/watch?v=QrGvhwwWP8Q">ühe</a> ja <a href="http://www.youtube.com/watch?v=qGE7hUZWjfU">teise</a> treilerit, võimas.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4445898880974609891?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-31226163818551731402009-10-22T12:03:00.000+03:002009-10-22T12:04:13.302+03:00<div style="text-align: justify;">Ta1: <span style="font-style: italic;">"Kuule, su tellitud takso ootab all ukse ees."</span><br />Ta2: <span style="font-style: italic;">"Ma teen ju tööd, ma ei saa veel minna!"</span><br />Ta1: <span style="font-style: italic;">"Äkki siis saadad ära...?"</span><br />Ta2: <span style="font-style: italic;">"Ei ei! Siis mul on vaja kohe ära minna ja taksot ei ole."</span><br />Ta1: <span style="font-style: italic;">"!?"</span><br /><br />Ta3: <span style="font-style: italic;">"Tead, siin kontoris on sellised inimesed, et kui kell saab kolm pärastlõunal, siis nad söövad kõik ära, mis siin süüa on."</span><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3122616381855173140?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-60206474447960862592009-10-12T01:00:00.001+03:002009-10-12T01:02:19.435+03:00saan üle sellest et ma<br />saan üle saan ma üle<br />ei sure ära veel ma<br />veel sure ei ma sure<br />ja mure minu mure<br />oh mure nii suur mure<br />ei sure ka ei sure<br />vaid läheb suuremaks<br />maks<br />maks<br />maks<br />emakaks<br />ema kaks<br />ema kaks muret mulle munes<br />ta munes ja ta munes<br />ma unes nägin unes<br />et munes, munes unes<br />mu pea on tules pea on tules<br />nahk kooldub kollakaks<br />kaks<br />kaks<br />laks laks laks<br />palJAKS<br />mul lõppeb jaks kui lõppeb jaks<br />üks, sest mind on üks<br />üks<br />üks<br />ja teid on kaks laks-laks<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6020647444796086259?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-64379245983149176392009-10-09T11:51:00.001+03:002009-10-09T11:53:54.720+03:00<div style="text-align: justify;">Mu isa helistas mulle eile ja küsis murelikult, et kas ma olen haigeks jäänud või mis? Ma küsisin, et miks ta seda arvab? Vastas, et - kuna ma pole juba nädal otsa midagi blogisse kirjutanud. Ma armastan oma perekonda.<br /><br />Täna avatakse <a href="http://www.solaris.ee/">Solaris</a>. Ma tollest üritusest osa ei saa võtta. Küll aga lähen pühapäeval, kutse näppus, uue väärtkino <a href="http://tallinnfilm.ee/index.php?article_id=208&amp;page=58&amp;action=article&amp;">Artis</a> avamisele samas majas. Lars Von Trieri <a href="http://www.imdb.com/title/tt0870984/">Antichrist</a>'i Eesti esilinastus.<br /><br />Väga kangesti ootan muuseas ka meil veebruaris esilinastuvat Wes Andresoni (<a href="http://www.imdb.com/title/tt0128445/">Rushmore</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt0265666/">The Royal Tenenbaums</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt0838221/">Darjeeling Limited</a>) uut Roald Dahli ainetel tehtud (anima)filmi <a href="http://www.imdb.com/title/tt0432283/">Fantastic Mr. Fox</a>, mis juba <a href="http://www.youtube.com/watch?v=n2igjYFojUo">treiler</a>i järgi tundub väga wesandersonlikult mõnus.<br /><br />Ühtlasi nimetan vahekokkuvõtte mõttes ka PÖFFi tarbeks viimasel ajal vaadatud filmidest parimad - julgen öelda, et minu jaoks 9-pallised: <a href="http://www.imdb.com/title/tt1314280/">Welcome</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt0978762/">Mary and Max</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1424327/">Eyes Wide Open</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1235166/">Un Prophete</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1379182/">Dogtooth</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1182345/">Moon</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1252610/">Nord</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1364487/">Postia pappi Jaakobille</a>. P.S. Koos Karlovy Varys vaadatud asjadega olen tänaseks festivali programmitöö raames kokku üle vaadanud nii palju kui 104 filmi.<br /><br />Küll on täna palju linke.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-6437924598314917639?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-54022303465278678672009-09-30T17:09:00.001+03:002009-09-30T17:09:52.650+03:00<div style="text-align: justify;">Paljud küsivad viimastel päevadel, et kuidas ma ennast nüüd tunnen - kui olen ühest kohast ära tulnud ja teise kohta minemas? Et kas vabalt, hästi, õnnelikult? Olen pool elu mööda sirget ja selgepiirilist (inseneri)rada astunud. Nüüd keeran rajalt maha ja ragistan tihedas (kultuuri)võsas. Võsa ei ole eriti selgelt kaardistatud ja on justkui liiga kitsas, et kompassi taskust välja võtta. Vähemasti see teeäärne võsa on selline. Ehk siis - tunnen end praegu üsna ebakindlalt ja ei oska seisukohta võtta. Aga antagu aega - varsti haaran kiini pihku ja võtan võsa maha.<br /><br />Olen PÖFFi filmihunnikust tänaseks läbi vaadanud 67 filmi, mis tundub palju ent mis tegelikult on vähem kui ma plaaninud olin. Üritan edaspidi tublim olla. Õnneks on kvaliteet vähe paremaks läinud kui alguses paistma hakkas. Viimase aja üks mõnusamaid elamusi oli prantslaste <span style="font-style: italic;">stop-motion</span> animatsioon <a href="http://www.imdb.com/title/tt1433540/">A Town Called Panic</a>, mis on muuseas esinenud Cannes'i, Karlovy Vary ja Toronto festivalidel ja mis väga suure tõenäosusega jõuab ka PÖFFile. Paneme kokku kodumaise "Kapsapea" ja brittide "Wallace and Gromiti", tõstame konteksti Prantsusmaale, keerame kõik peapeale - ja teeme sealjuures hästi tõsist nägu. Vägevalt detailne, tempokas ja ülevõlli komöödia. 9/10<br /><br /><div style="text-align: center;"><object width="400" height="242"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/w3uG8LLuVPQ&amp;hl=en&amp;fs=1&amp;"></param><param name="allowFullScreen" value="true"></param><param name="allowscriptaccess" value="always"></param><embed src="http://www.youtube.com/v/w3uG8LLuVPQ&amp;hl=en&amp;fs=1&amp;" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="400" height="242"></embed></object><br /></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5402230346527867867?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-7797771923732783772009-09-28T17:24:00.002+03:002009-09-28T17:28:53.806+03:00Ta1: "Ma viin köögi prügikoti välja, seal on juba mingid loomad."<br />Ta2: "Kui sõlme peale seod, siis võid aknast otse prügikasti visata."<br />Ta3: "Teeme Ära 2009."<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-779777192373278377?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-32424999652589517632009-09-24T17:27:00.001+03:002009-09-24T17:29:59.411+03:00<div style="text-align: justify;">Tegin omale siin Keilas kunagi kevadepoole listi pealkirjaga "Mida on vaja teha <span style="font-style: italic;">ehk</span> Soovunelmad 2009". Panin sinna enda jaoks kirja, mis peaks enne sügist ära tegema. Palju suuremaid ja väiksemaid tööasju. Täna laotasin nimekirja enda ette lauale ja tõdesin väikseid linnukesi sirgeldades, et pea kõik olulisem ongi tehtud.<br /><br />Tänaval. Võõras noor naine seisab kõnniteel, näpuvahel tumapunane vahtraleht. Kõnnin mööda, vaatan üles okstesse.<br />Mina:<span style="font-style: italic;"> "Sügis."</span><br />Naine: <span style="font-style: italic;">"Sügis."</span><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-3242499965258951763?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-82724003049667644452009-09-22T23:59:00.000+03:002009-09-23T10:28:23.210+03:00<div style="text-align: justify;">Täna oli võimalus külastada Solarist - festivalieelsete ideede genereerimiseks ja plaanide pidamiseks. No väljast paistab see tare suur, aga seest on ta ikka veel gigantsem. (Koos nende sadade ehitajatega, kes seal praegu siblivad, oli pilt veel ekstra võimsam.) Ja tunda on, et seal ei ole ruumi eriti raisatud ka - kõik on kasulikult mingit sisu täis pakitud. Lisaks Solarisele on PÖFF see aasta muidugi endiselt ka Plazas, Sõpruses, KUMUs, Krahlis ja Kinomajas, aga Cinamoni 4 saali ja Tallinnfilmi 2 saali paigutavad seekord päris suure osa me publikumist ikkagi Solarisesse. NB1! Piilusime sisse ka Nokia kontserdisaali. Võttis sõnatuks. NB2! Solarisesse tuleb ka Tallinna Vapiano number 2, mis vähemasti mulle ainult rõõmu valmistab!<br /><br />Keilas on niisiis käsil viimane töönädal. Tahaks nagu nüüd kõik need ebameeldivamad asjad ka ära teha, mida varem sujuvalt edasi on lükatud. Au küsimus või nii. Siis edasi - nädal number 40 oli planeeritud kahe töökoha vaheliseks tsillimise nädalaks (mis tõenäoliselt kujuneb filmivaatamisenädalaks). Ja siis alates viiendast oktoobrist olen PÖFFis. Visiitkaardi järgi - <span style="font-style: italic;">project manager</span>. Ise täitsa rahul.<br /><br />Panin täna korra jalad lauale ja lehitsesin kohalikku Keila Lehte. Eriti lõbustas mind rubriik "Krimiuudised", kus oli valdavalt juttu rongijaama juures lärmakalt õlut joonud kodanikest, aga üks nupuke oli järgmine. Tsiteerin: <span style="font-style: italic;">"08. septembril kell 22:00 - Keila "Peetri" pizza juures istub kõnniteel kodanik. Kontrollitud ja kaine."</span><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-8272400304966764445?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-26569862911409162712009-09-22T21:30:00.000+03:002009-09-23T10:29:18.666+03:00kaela peale kõdi<br />kukla taha pai<br />huulte sisse musi<br />kuhu see kõik jäi<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2656986291140916271?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-2501900224692402252009-09-19T23:24:00.001+03:002009-09-19T23:26:39.339+03:00pisara padjale kukkumise hääl<br />kurbuse hääl kui kostab<br />olite siin ja läksite ära<br />maha jäi see, kes veel kestab<br /><br />pisara padjale kukkumise hääl<br />põskedelt peegelduv valgus<br />koos küll, kuid üksinda igaüks istub<br />istub ja meenutab algust<br /><br />märjale padjale pannakse pea, mis<br />arvab, et ise on hädas<br />pisara padjale kukkumise hääl<br />nutavad need, kellel vedas<br /><br /><br /><span style="font-weight: bold;">P.S.</span> Ei, midagi ei ole juhtunud. Lihtsalt selline luuletus.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-250190022469240225?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-3368366597837250292009-09-18T13:29:00.001+03:002009-09-18T13:50:19.220+03:00<div style="text-align: justify;">Nägin üksöö unes, et kütsin ahju. Lihtsalt kütsin ahju. Suur vanaaegne kivist ahi oli, hiiglasliku rauduksega. Vahepeal olid justkui mingid muud kõrvalised pisi-unenäod, aga üldiselt ikkagi kütsin ahju. Kogu öö sedasi. Äkki see on nüüd sellest, et ma vaatan õhtuti kolm või neli filmi ja unenäod on nüüd vastukaaluks siis sellevõrra jälle igavamad.<br /><br />Rääkides filmidest (<span style="font-style: italic;">duh!</span>) - eile käisin Sõpruses brittide tehtud <a href="http://www.imdb.com/title/tt1226774/">In The Loop</a> esikal ja kogesin jälle, kuidas üks konkreetne inimene kinosaalis kõige kõvemini naerab. Ma. Ehk siis - tohutult naljakas, intelligentne ja ropp (kas pole mitte vastuoluline?) komöödia. Ma penen üheksa ja pool palli kohe! Soovitan sajaga!<br /><br />Samuti vaatasin eelisjärjekorras (noh, esilinastust on ju alles oktoobri teises pooles) ära uue kodumaise filmi <a href="http://www.imdb.com/title/tt1495902/">Pangarööv</a>, mis oli tegelikult ootamatult mõnus vaatamine. Eks oma kino on muidugi alati keeruline objektiivselt hinnata, sest ikka tulevad need mõtted, et "ükski normaalne inimene ei räägiks sedasi" ja "see on veel segasem kui päris elu", aga Pangaröövi puhul sai täitsa sujuvalt ja rahulikult sisse elada.<br /><br />LISA: In The Loop'i dialoog on nii tihe, terav ja HEA, et pärast filmi vaatamist soovitan näiteks <a href="http://www.imdb.com/title/tt1226774/quotes">seda lehte</a> hoolikalt lugeda, et mõningatest suurepärastest nüanssidest veel paremini aru saada.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-336836659783725029?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-2851317449083470652009-09-12T16:14:00.000+03:002009-09-12T16:16:12.678+03:00selle suvega siin<br />on viinapuud<br />võtnud võimust<br />me fassaadil<br />üksi<br />tulin<br />koju<br />roos oli kukkunud<br />õietuks<br />sild läks tast üle<br />ta voolas<br />silla alt läbi<br />sõlm...<br />risti...<br />risti vastu<br />ülevalt ja alt<br />mäletad<br />siis kui koolis käisime<br />hommikul läksime<br />udu oli<br />jahedaks tõmbuv september<br />ema tegi<br />väikekodanlikus köögis<br />kaasa võileivad<br />ja kulunud pudelis morssi<br />või siis kunagi hoopis hiljem<br />maanteel sinuga<br />“sõida aeglasemalt<br />siis see kestab kauem”<br />ütlesid sa<br />sinu nägu<br />oli minu nägu<br />mul oli nii soe<br />kuigi<br />september tõmbus jahedaks<br />nüüd panen<br />jalad kohvilauale<br />ja mõtlen et<br />lõpp jääb ikka<br />lahtiseks<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-285131744908347065?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-58046762002424552262009-09-12T14:41:00.001+03:002009-09-12T14:48:52.304+03:00<div style="text-align: justify;">Sattusin vaatama IMDb <a href="http://www.imdb.com/Recent/Estonia">upcoming releases</a> lehekülge ja avastasin sealt meie kinode kohta mõnegi asja, mida tasuks ehk ära märkida. Toonitan, et olen ise neist alljärgnevatest filmidest vaid üht näinud, nii et ärge mu juttu puhta kullana võtke.<br /></div><ol style="text-align: justify;"><li>18. septembril esilinastub meil Ang Lee viimane film <a href="http://www.imdb.com/title/tt1127896/">Taking Woodstock</a>, mille suhtes kriitikud küll kuigi lahked pole olnud, kuid mis siiski kindlasti vaatamist väärib. Lee on huvitavalt lahanud seinast-seina žanreid ja teemasid - vaatame, kuidas ta seekord hakkama sai. Pealegi on Woodstock vaieldamatult üks kole oluline verstapost moodsa ühiskonna ajaloos, eksole?</li><li>10. oktoobril esilinastub Veiko Õunpuu (vt <span style="font-style: italic;">Sügisball</span>) uus film <a href="http://www.imdb.com/title/tt1247696/">Püha Tõnu kiusamine</a>.</li><li>Ja nüüd midagi eriti head. 23. oktoobril tuleb tagasi film <a href="http://www.imdb.com/title/tt0887912/">The Hurt Locker</a>. Ütlen "tagasi", sest see oli ka eelmisel <a href="http://2008.poff.ee/?lang=1&amp;id=1915&amp;module=1&amp;todo=film">PÖFF</a>il, kuid jäi siis vist laiema tähelepanuta. Tegu on tõsiselt väärtusliku Iraagi-sõja-filmiga. Realistlik, pingeline ja poeetiline kõike ühel ajal. Peate vaatama!</li><li>20. novembril tuleb uus film <a href="http://www.imdb.com/title/tt0362478/">The Box</a> Richard Kelly'lt. Teatavasti sai see noor režissöör kaheksa aastat tagasi hakkama sellise legendiga nagu <a href="http://www.imdb.com/title/tt0246578/">Donnie Darko</a>, nii et tasub silm peal hoida.</li><li>Steven Soderberghi uus ja väga omapärase auraga film <a href="http://www.imdb.com/title/tt1130080/">The Informant!</a> esilinastub meil 27. novembril.</li><li>Pärast PÖFFi minge vaadake seni helgeid laineid löönud romantilist komöödiat <a href="http://www.imdb.com/title/tt1022603/">(500) Days of Summer</a>, mis võiks teoreetiliselt täitsa okei olla.<br /></li><li>Ja viimaseks - mitte, et ma ühtki Roland Emmerich'i filmi kunagi tingimata HEAKS oleks pidanud - pigem ikka hoopis vastupidi - aga me peame olema ausad, et kui mööda vaadata absoluutselt ebaloogilistest ja halbadest stsenaariumitest, siis VAATEMÄNGU pakuvad Emmerichi filmid küll. Niisiis, kui raha üle jääb, siis võiks ju mõnel õhtul alates 13. novembriust minna vaatama ka filmi nimega <a href="http://www.imdb.com/title/tt1190080/">2012</a>, mis jällekord koledast maailmalõpust räägib.</li></ol><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_X_4TJiwf4cM/SquII3P2LhI/AAAAAAAAA9c/gpUXQnXr6f0/s1600-h/hurtlocker.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 178px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_X_4TJiwf4cM/SquII3P2LhI/AAAAAAAAA9c/gpUXQnXr6f0/s320/hurtlocker.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5380543865674935826" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5804676200242455226?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-40845183634254298042009-09-09T22:48:00.001+03:002009-09-09T22:50:21.630+03:00<div style="text-align: justify;">Nädalavahetusel oli võimalus pildistada kommertsüritust. Lasteüritust. Muusikaüritust. Mitte just üritust, kuhu omal algatusel läheks, aga... noh... mulle antakse selle eest ka palgaraha. Niisiis, miks mitte. Ühtlasi sain suurepärase kogemuse, mis on olla n-ö pressifotograaf - see tähendab sebida kaelakaardiga ringi nii lava ees kui lava taga, üritades sealjuures olla kõikjal korraga ja tabada kõik, mis vähegi vääriline. Pärast kuut tundi ja seitsesadat klõpsu oli pea uimane, särk higine ja selg valus. Mingi valik tulemusest on <a href="http://eyesucklife.blogspot.com/2009/09/tele2-go-live.html">fotoblogis</a>, suurem ports <a href="http://rohtla.planet.ee/golive09/">albumis</a>. Ise täitsa rahul.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-4084518363425429804?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-25883952633697748352009-09-09T16:08:00.004+03:002009-09-09T16:54:21.072+03:00<div style="text-align: justify;">Jaan Ruus pani mind täna paika. (Ja see ei ole unenägu, muide.) No olin siis PÖFFi programmikoosolekul, kus analüüsisime Karlovy Vary filme. Kui järg jõudis filmini <a href="http://www.imdb.com/title/tt1360860/">About Elly</a>, ütles Ruus selle kohta, et see on väga hea film ja et kes sellest filmist aru ei saa, see on lihtsalt rumal ega mõista kunsti. Kahjuks olin mina just enne Jaani sõnavõttu käinud välja oma arvamuse, et see oli igav ja tühi film. Punastasin silmnähtavalt. (Aga jäin vaikides oma arvamusele kindlaks.)<br /><br />Olen nüüdseks festivalile saadetud skriineritest läbi vaadanud umbes kolmkümmend. (Praeguseks on meile saabunud vist umbes 500 skriiner-dvd'd, lõpuks on neid kokku oodata tsirka 1500. Ehk siis teoreetiliselt tuleks meil need kõik läbi vaadata ja oma arvamus öelda.) Uskumatult palju on sellest kõigest olnud ILGE JAMA. Mõned asjad on lausa nagu mingid ebaõnnestunud koduvideod. Täiesti hämmastav. Samas on olnud ka väga tähelepanuväärselt häid filme, millest nimetan siin lihtsalt ära järgmised, lootes, et need talvel ka Tallinnasse jõuavad: <a href="http://www.imdb.com/title/tt1235842/">El Niňo Pez</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1263679/">Firaaq</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1239426/">Hipsters</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1038043/">Mammoth</a>, <a href="http://www.imdb.com/title/tt1362118/">Russia 88</a>, <a href="http://www.moscowfilmfestival.ru/eng/31/films/31170/">The Conflict Zone</a> ja <a href="http://www.imdb.com/title/tt0985058/">Metropia</a>. Ja mitte muretseda - kui festivali programm kuskil oktoobris lukku läheb, küllap teen siis ka mingi ülevaatliku kokkuvõtte oma isiklikest soovitustest (mis ei pruugi sugugi kokku langed Jaan Ruusi omadega).<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-2588395263369774835?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-21082513.post-52771431960243635132009-09-04T10:39:00.002+03:002009-09-04T10:50:32.855+03:00<div style="text-align: justify;">Magan endiselt lahtise aknaga. Täna öösel sadas metsikut paduvihma. Tuul oli just sedasi, et vihm sadas otse aknast sisse mu põrandale. Tõusin üles ja avastasin, et mu toas on tsirka kümme sentimeetrit vett. Olin paanikas, jalad märjad. Tõusin üles (jälle) ja avastasin, et ikka ei ole ka vett. Et nägin unes. Tuba oli kuiv. Käisin vetsus ja panin akna kinni.<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/21082513-5277143196024363513?l=rohtla.blogspot.com' alt='' /></div>Siim Rohtlahttp://www.blogger.com/profile/15059934571709732246noreply@blogger.com0